Nike

Oma kodu ehitamine: millist kivimaja valida?

Kivimajade puhul taandub valiku tegemine suuresti konkreetse põhimaterjali omaduste ja töömahukuse võrdlemisele.

FOTO: SCANPIX

Majaehitaja.ee blogipidaja Eno Pappel annab soovitusi, kuidas kivimaja valida. «Kivimajade puhul taandub valiku tegemine suuresti konkreetse põhimaterjali omaduste ja töömahukuse võrdlemisele,» nendib ta.

Pappeli sõnul  pakutakse pea terviklikke konstruktsioonide lahendusi või siis suuremat osa sellest ühe materjalitootja poolt. Ühesuguse materjali kasutamine tagab tema sõnul konstruktsiooni parema toimimise, mistõttu esineb vähem pragusid ja deformatsioone.

«Põhjus ennekõike selles, et konkreetse ühe materjali mahukahanemised ja kujumuutused toimuvad konstruktsioonis ühtlaselt. Kui kasutada ühes konstruktsioonis erineva tihedusega materjale siis nende mahukahanemised on erinevad ning tekivad materjalide kokkupuutejoonel paratamatult praod,» hindab ta.

Survetugevus

«Igal materjalil on oma survetugevus, kuid üldjuhul eramaja puhul, kus ehitatakse ühe- või kahekorruseline maja, ei ole kivimaterjalide survetugevus probleemiks. Pigem on näha, et praktikas kasutatakse ehitamisel üledimensioneeritud konstruktsioone,» hindas Pappel. Küll aga peaks sobiliku survetugevusega konstruktsioone tema soovitusel kasutama suuremate sillete puhul või postide juures, kus koormuspunktid on suuremad.

«Üledimensioneerimise vältimiseks tasuks projekt konstruktiivselt lasta läbi arvutada ja sellele vastavalt valida materjalide survetugevus,» sõnas Pappel.

Välisseinte paksus ja soojapidavus

Mida paksem on välisseina konstruktsioon seda rohkem võtab see Pappeli hinnangul ära maja põrandapinda, vajab suuremat vundamenti ning suurendab selle võrra maja ehitushinda. «Tihedamad ja suurema survetugevuse betoonkividest konstruktsioonid võimaldavad välisseina paksust hoida mõistlikuna. Suurema paksusega kergplokid viivad välisseinte paksuse mõnevõrra suuremaks,» hindas Pappel.

«Kivikonstruktsioonide soojapidavus sõltub suuresti sellest, kui hästi suudetakse konstruktsioon soojustada, et kuskile ei jääks külmasildasid. Üldjuhul mida ühtlasem ja paksem on soojustuskiht seda vähem on külmasildade riske. Välisseinte paksuse ja soojapidavuse vahel tuleb leida mõistlik seos ning vaadata maja soojapidavust tervikuna, mitte ainult välisseina konstruktsiooni,» soovitab Pappel.

Töömahukus, tööde kiirus ning hind

Eramajade puhul on levinud peamiselt kergplokkidest ehitatavad kivimajad. «Plokkide suurused ja kaalud on paika pandud selliselt, et nende tõstmine ja paikasättimine on igale töömehele jõukohane. Seetõttu on tihedamad plokid väiksemate mõõtudega, kui näiteks poorsemad kergplokid, kuigi kaalult samas suurusjärgus. Ehitamise kiirus sõltub suuresti plokkide mõõtmetest ning mida suuremad plokid, seda kiiremini tööd edenevad,» selgitab Pappel.

Maja konstruktsioonide hind sõltub materjalide maksumusest ning töö maksumusest, mis peaks sisaldama nii tellingute, töövahendite ja abivahendite maksumust. «Seetõttu peaks võrdluses hindama alati võimalusel konstruktsiooni ehitamise tervikhinda. Maja valmis välisseina m2 maksumus annab küll teatud ülevaate, kuid näiteks sillused või töömahukad ja kallid monoliitsed r/b vahelaed mõjutavad tervikhinda oluliselt,» selgitab ta.

Ehitustööde riskikohad

Enamik kiviplokkidest välisseinalahendusi kaetakse lisasoojustusega, mis vähendavad mõnevõrra müüriladumiste eksimuste mõju. «Kuid sellisel juhul on ülimalt oluline tagada kvaliteetne töö soojustuskihi – tuuletõkke tegemisel,»  paneb Pappel majaehitajaile südamele. «Ühekihiliste poorbetoonplokkide puhul tuleb panustada müüritööde kvaliteedile, sest võimalikud vahed plokkide vahel ja muud võimalikud puudused konstruktsioonis mõjutavad konstruktsiooni soojapidavust olulisel määral.»

Populaarne