Kuidas kodukuludelt kokku hoida?

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Kodukulud suruvad maadligi.

FOTO: SCANPIX

Koduportaali gallupile vastanud lugejatest tunnistas suurem osa, et toidule ja eluasemele kulub 500-700 eurot kuus. Suur hulk lugejaid vastas, et elamiskulud jäävad alla 500 euro ja umbes samapaljudel kulub elamiseks pea tuhat eurot kuus. Eesti keskmist palka arvestades on seda päris palju, aga kuidas kokku hoida?

Nõu annab Swedbanki eraisikute rahaasjade keskuse juhataja Lee Maripuu:

Neljaliikmelise pere kulutused eluasemele Tallinnas varieeruvad rahaasjade teabekeskuse hiljutise analüüsi järgi 200 eurost 600 euroni. Kulu sõltub mitmest tegurist: kas tegu on üüri-, laenuga ostetud või iseendale kuuluva eluasemega; kui suur on elamu remondifond või ühistu halduskulud; kas tegemist on renoveeritud korterelamuga; kes pakub elektri- ja telekommunikatsiooniteenuseid ja millised on pere tarbimisharjumused?

Kõikidele eelmainitud kuludele tasub tähelepanu pöörata juba kodu soetades. Kodu ostes tuleks lähtuda eelkõige pere vajadustest – mida väiksem on korter ruutmeetritelt, seda väiksemad on enamasti ka korteri ülalpidamiskulud. Enne koduostu tuleks kindlaks teha, kui suured on korteri igakuised kommunaalkulud nii suve- kui talveperioodil ja millest need koosnevad. Näiteks võib kortermaja remondifond ulatuda kümnetesse eurodesse ja küttekulud sama tüüpi korteris erineda kordades.

Kui kodu soetatakse laenuga, tuleks arvestada, et madalad intressid ei jää igavesti püsima ning mõelda tuleks ka sellele, kuidas mõjutab laenumakse rahakotti juhul, kui majanduskeskkond muutub ja laenuintressid tõusevad näiteks paari protsendipunkti võrra? Kas on olemas piisav rahaline tagavara, millega katta nii igakuised kulud kui suurenenud laenumakse? Võimalusel tuleks koguda endale puhver, millega saaks hakkama vähemalt 3 kuu rahaliste kohustustega.

Kui soetatav korter asub vanemas korrusmajas, tasub uurida, kas see on renoveeritud (katus vahetatud, seinad soojustatud jne.)? Kui ühest küljest on see märk tegusast ühistust ja renoveerimine annab pikemas perspektiivis märkimisväärse energiakokkuhoiu, võivad renoveerimiskulud kajastuda igakuiselt kommunaalteenuste arvel mitme aasta vältel. Aeg-ajalt tasub ka üle kontrollida, kas olemasolev elektri- või telekommunikatsiooniteenuse leping on ajakohane ja vastab vajadustele. Kui televiisorivaatamise harjumus puudub, on ebamõistlik kasutada aastaid tagasi sõlmitud teenusepaketti, mille maksumusest suurima osa võtavad just telekanalid. Samas tasub olla ettevaatlik nn ühekordsete pakkumistega ja uurida põhjalikult lepingu sõlmimise ja muutmise tingimusi, et mõni kuu hiljem postkastist varasemast veelgi suuremat arvet ei leiaks.

Suuremate kodumasinate (teler, nõudepesumasin, pesumasin, külmkapp vms.) soetamisel tasub tähelepanu pöörata selle energiaklassile, mis näitab, kui palju seade erinevaid ressursse (energia, vesi jne) tarbib. Soodsama hinnaga, kuid kehvema energiaklassiga kodumasin võib aastate lõikes tähendada märkimisväärset väljaminekut elektrienergiale või vee tarbimisele. Mitmed rahaasjade teabekeskuse uuringud näidanud, et Eesti elanikel ei ole harjumust oma rahaasju pikalt ette planeerida ja kui seda tehaksegi, siis ühe-kahe kuu lõikes.

Siiski tasuks oma tuludel-kuludel silm peal hoida, et omada ülevaadet, mille peale raha kulub ja mille arvelt saaks kokku hoida. Suuremaid oste tasub pikemalt ette planeerida, nii on väljaminekuga kergem toime tulla. Igapäevaselt saab raha kokku hoida, kasutades toidu- ja esmatarbekaupade sooduskampaaniaid, ostunimekirju koostades on kergem vältida emotsioonioste ja tarbimisel lähtuda eelkõige mõistlikkusest.

Tagasi üles