Palju maksaks Stenbocki maja ja presidendiloss, kui need müüki panna?

Stenbocki maja avas huvilistele uksed

FOTO: «Reporter» / Kanal 2

1Partner Kinnisvara elamispindade grupi juht Mihkel Oiderma vaatles, kui palju maksaksid riigi esindushooned, kui need müüki panna. Tema arvates oleks kõige hinnalisem Toompeal asuv riigikogu hoone, mille rahaline väärtus oleks 70 miljonit eurot.

Mihkel Oiderma sõnul esitatakse kinnisvarainimestele tihti vähem või rohkem hüpoteetilisi küsimusi, näiteks: mis võiks olla riigikogu hoone turuhind? «Tõenäoliselt on tegemist kalleima riigihoonega, mille ligi 14 000 ruutmeetrit võiks kokku maksta 70 miljonit,» rääkis Oiderma.

«Kui riik peaks pankroti või mõnel muul põhjusel oma varad rahaks tegema, siis Stenbocki maja on küll vaid 2500 ruutmeetri suurune, kuid selle turuhind võiks jääda 25 miljoni euro juurde. Presidendilossi hind Kadriorus on samas suurusjärgus, 20 miljonit eurot,» hindas Oiderma.

«Riigi ja rahva jaoks on tegemist hindamatute sümbolitega, aga kui number juurde panna, siis need võiksid olla alghinnad. Hinna määramisel on arvesse võetud piirkonna hinnastatistikat ning reaalsel pakkumisel võiksid hinnad isegi kuni 50 protsenti tõusta,» lisas OIderma.

Kinnisvaraeksperdi sõnul on Eesti kalleimad hooned suured kaubanduskeskused ja büroomajad. «Tõenäoliselt on kõrgeima turuhinnaga Viru keskus, millele järgnevad SEB pangahoone ja Rocca al Mare keskus.» Hind kujuneb pakkumise käigus ja näiteks hiljuti poole miljoniga oksjonile pandud Narva Aleksandri kirik ostjat ei leia. «Maailmas on kirikutest ümberehitatud nii isikupäraseid eramuid, spordisaale kui kultuurikeskusi, aga Eestis sellist pretsedenti pole ning ostjat on väga keeruline leida.»

Uus Maa kinnisvarabüroo analüütiku Risto Vähi meelest on tegemist väga hüpoteetilise prognoosiga, mis lähtub siiski praegusest seisust ja ideaalsetest tingimustest. «Kui riik peaks minema pankrotti, siis on küsimus, kas ostjat üldse selliste hindadega tuleks. Riigi pankrotistumisega kaasneb ju ka raha väljavool ning välisinvestorite lahkumine, riiki tabab tohutu ebastabiilsus. Mina ütleks küll nii, et pankroti korral selliseid hindu enam pole.»

Vähi sõnul leiduks ehk kohalikke või naabreid, kes lõpuks objektid ka ära ostavad, kuid seda tehakse odava hinnaga. «Pärast pankrotti saabub taastumine ja sellest lähtuvalt on ost iseenesest perspektiivikas, kuid kindlasti käib see odavamalt, nii-öelda kokkuostuhinnaga,» nendib Vähi.

Populaarne

Tagasi üles