Klient pettus tellitud köögimööblis

Kerli Kivistu
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Panther Media/Scanpix

Klient tellis firmalt ABC Plaadid OÜ köögimööbli, kuid mõne päeva möödumisel ilmnes, et mööblil esinevad mitmed häirivad defektid.

Tarbija kaebus

Klient ostis mullu augusti keskpaigas köögimööbli koos paigaldusega hinnaga 1571 eurot. Köögimööbli valmimise tähtaeg oli 17. oktoobril ja seega paigaldati tarbija koju köögimööbel mullu oktoobri lõpus.

Tarbija esitas kauplejale järgmisel päeval kirjaliku pretensiooni, kus ta viitas paigaldamisel ilmnenud vigadele. Kaupleja tarbija pretensiooniga ei nõustunud ja väitis, et töö vastas kenasti tellitule. Seepeale esitas klient uue pretensiooni oktoobri lõpus, kuid ABC Plaadid OÜ lükkas ka selle vastuse tagasi ja ei nõustunud kliendi pretensioonidega.

Pettunud köögimööbli ostja pöördus tarbijavaidluste komisjoni poole ja nõudis, et kaupleja vahetaks tööpinna, paigutaks ümber valamu, parandaks ülemiste kappide fassaadi nurga ning vahetaks välja või parandaks ka pesumasina kapi.

Komisjoni menetluse ajal tellis klient ka Nora Kasemaa Ekspertiisibüroo OÜ-lt eksperdiarvamuse. Eksperdi järeldus oli see, et köögikomplektil esinesid puudused, mis on tekkinud projekteerimisel ja paigaldusel ning mis kuuluvad kõrvaldamisele tootja kulul. (Tarbija maksis ekspertiisiakti koostamise eest tasu 90 eurot).

Tarbija soovib kauplejalt ekspertiisikulu hüvitamist 90 euro ulatuses ning köögimööbli parandamist.

Kaupleja vastuväited

Kaupleja hilines vastusega, kuid vaidles kliendi nõudele siiski vastu. Mööblifirma selgitas, et köögimööbel valmistati ja paigaldati tarbijaga kooskõlastatud eskiisprojekti alusel. Sealhulgas lõigati tööpind raadiusega üldjoonise järgi, millel ei olnud täpseid mõõte märgitud, kuid raadiuse ääre kuju oli selgelt nähtav.

Tavalise praktika kohaselt tehakse kapiuksed korpusest lühemad, ka salongis olevatel köögimööbli komplektide näidistel on kapi keha ja ukse mõõtude vahe hästi nähtav. Ühtlasi on pesumasina esiukse laius ja hingede paigaldus tehtud šablooni järgi. Kui esiukse ja kapi laiuse mõõdud langevad kokku, siis uks hakkab toppima ja vastu naaberkapi ust käima. Kui kõigil kappidel on uksed ühesuurused korpuse laiusega, siis ei käi kapiuksed üldse lahti.

Komisjoni põhjendus

Istungil lepiti kokku, et kaupleja peab paigaldatud mööbli üle vaatama ja selgeks tegema, kas tarbija nõudes ja ekspertiisiaktis kirjeldatud defektid on põhjendatud. Kaupleja saatis oma seisukoha märtsi keskpaigas, milles väitis, et kliendile müüdud ja paigaldatud mööbel vastab temaga kokkulepitud projektile ja lepingutingimustele. Paraku ei tarbija selle seisukohaga ei nõustunud.

Komisjon vaatles eskiisi ja leidis, et sellel ei olnud lisatud tööpinna vaadet ülevalt, kuid on näha, et tööpinna vasak nurk tuli ära lõigata mitme raadiusega, mida tegelikult ei tehtud. Seega on õige eksperdi järeldus, et eskiisprojekt ei vasta ümarduse praktilisele teostusele ja ka kliendil on õigus, et tööpinna vasaku nurga all oleva kapi kasutamine on ebamugav.

Ühtlasi selgitas ekspert, et valamu segisti asub kasutajast 700–800 millimeetri kaugusel ja valamu keskkoht on 500–600 millimeetri kaugusel, kuid optimaalne kaugus oleks võinud olla kuni 300–400 millimeetrit. Valamu kasutamine ei ole normaalses kasutaja positsioonis võimalik ja kasutaja peab ennast ettepoole kallutama.

Komisjon märkis, et kaupleja meister oli asjatundja, kellele peab olema teada valamu keskkoha optimaalse kauguse asukoht ja see tulnuks kanda mõõtudega ka eskiisprojektile. Komisjon on seisukohal, et valamu asukoht ei vasta lepingutingimusele ning tarbija nõue on põhjendatud.

Samuti täheldati, et ülemiste kappide nurgas on fassaadi nurk kõrgem kui kogu fassaad, ja see häirib klienti. Kaupleja selgitas, et see pole defekt, vaid see on karkassi osa ja karkass on ühe mõõduga. Kapiuksed on lühemad ja nii on kõigil mööblitootjatel samasugused karkassid ja uksed näha ka salongis olevatel näidistel.

Ekspert lausus, et tegemist on projekti puudusega, fassaadipaneelide nähtavad osad peavad olema fassaadi kõrgusel ning kapi projekteerimisel tulnuks seda arvesse võtta. Kinnispaneel tulnuks jagada karkassikõrguses nähtamatuks osaks ja nähtavaks osaks umbäärikuks fassaadi kõrguses. Kaupleja selgitas isutungil, et tema tellimuse vastuvõtja ei ole kõrgetasemeline disainer ja tegemist oli odava klassi mööbliga.

Kaupleja lisas veel, et kapi parempoolne sein üldse puudub ja seal on ainult peeneke iluliist, mis varjub kahe kapi vahet. Kaupleja selgitas, et kapiuks on kinnitatud pesumasina külge ja avaneb nii palju, kui pesumasin lubab. Komisjoni arvates kuuluvad kaupleja vastuväited arvestamisele.

Kokkuvõttes kuulub tarbija neljast nõudest kolm rahuldamisele. Komisjoni arvates põhjustas olulises osas lahkarvamuse tekke see, et kaupleja koostatud eskiisprojekt oli liiga ligikaudne, puudusid mõõdud ning tööpinna pealtvaade, mis ei võimaldanud müügilepingu pooltel üheselt aru saada, milles pooled kokku leppisid. Kuna eskiisprojekti koostas kaupleja, siis jääb kaupleja vastutavaks kõigi eskiisprojekti ebatäpsuste eest.

Seega rahuldas komisjon avalduse osaliselt. Kaupleja peab tarbijale hüvitama 90 eurot ja kõrvaldama tarbija köögimööbli komplekti puudused ekspertiisiakti teatud punktides.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles