Eesti elamute kehv sisekliima põhjustab igal aastal 186 miljoni euro eest kulusid

Kortermaja.

FOTO: Postimees

EKÜL innovatsioonikonverentil esinedes viitas TTÜ liginullenergiahoonete uurimisgrupi juhataja professor Jarek Kurnitski, et puudulik sisekliima põhjustab 4900 tervelt elatud eluaasta kaotuse (DALY), mis tähendab riigile 186 miljoni euro suurust väljaminekut  igal aastal.

Sisekliima hõlmab aga õhukeskkonna näitajaid – halb õhuvahetus ja puudulik ventilatsioon põhjustavad mitmeid tervisehädasid. «Igas hoones, mille ehitamisel on kasutatud nüüdisaegseid ehitusmaterjale ja tehnosüsteeme, tuleks kasutada pädeva projekteerija projekteeritud ja nõuetekohaselt väljaehitatud ning toimivat ventilatsioonisüsteemi,» paneb inimestele südamele ESTEA konsultant Olavi Pilk.

Vanemate kortermajade kehva sisekliimat aitaks Kurnistki sõnul parandada vaid tervikrenoveerimine, mis tooks kaasa ka energiatõhususe kasvu. «Ventilatsiooni väljaehitamine on KredExi rekonstrueerimistoetuse üks põhitingimus,» rõhutab ta. «Toetuse taotlemise tingimustes on selgelt kirjas, kui palju on vaja värsket õhku elu- ja magamistubadesse, kui suur peab olema väljatõmme niisketest ruumidest. Sealsamas on ära toodud ka lahendused, kuidas tingimusi täita.»

Kurnitski hinnagul hakkavad inimesed ventilatsiooni ja korraliku õhuvahetuse tähtsust tasapisi siiski mõistma. «Eestis on näiteid, kus renoveerimisvigu tehes on puuduliku ventilatsiooni tõttu korterid hallitama läinud või kipuvad elanikud umbses korteris haigeks jääma. Võib-olla ei mõista ventilatsiooni vajalikkust need inimesed, kes elavad vanas, renoveerimata majas, kus toimib loomulik ventilatsioon ehk tuul puhub aknapragudest läbi, aga kui maja vaid soojustatakse ning vahetatakse aknad, siis pärast seda loomulikku õhuvahetust pole ja ventilatsiooniküsimus tuleb teisiti lahendada.»

«Niikaua kui korrusmajas vahetavad ühed omanikud korterikaupa aknaid ja teised ehitavad omatahtsi ümber rõdusid, kolmandad ei tee aga üldse midagi, ei tasu imestada – seesuguse suhtumisega kortermajas maksavad inimesed halva sisekliimaga ja vähese energiatõhususega hoone ülalpidamise eest rohkem kui rekonstrueeritud ja hea õhuvahetusega majade omanikud,» leiab Veiko Välja.

«Vanemate ja rekonstrueerimist vajavate majade korteriomanikele ei lähe sugugi korda, et hoone koos kõigi oma konstruktsioonide ja tehnosüsteemidega on üks tervik ja veelgi keerulisem on neil uskuda seda, et terviklik rekonstrueerimine toob kokkuvõttes väiksemad kulud. Ilmselt on sellise suhtumise kujunemisel ka omad kindlad põhjused, mis vajaksid põhjalikumat ja erapooletute spetsialistide paremat selgitustööd, koos hoone tehnilise seisukorra hindamise tulemuste tutvustamisega.»

Populaarne

Tagasi üles