Lugeja küsib: kas akende vahetus või rõdu klaasimine vajab ehitusluba?

Lasnamäel, Kihnu 6 elamus on 27 rõdu juba renoveeritud ning ülejäänuteni jõutakse lähiajal.

FOTO: Toomas Huik

Koduportaalilt päris lugeja, mida loetakse uue seaduse mõistes hoone ümberehituseks. «Kas akende vahetus või rõdu klaasimine on seaduse mõistes hoone ümberehitus ja vajab ehitusluba?» tahtis lugeja teada.

Vastab jurist Martina Proosa, advokaadibüroo Teder, raamatu « Uus ehitusseadustik ja ehitamine» autor:

Ehitusseadustik otsesõnu ei ütle, kas akende vahetust või rõdule klaaside paigaldamist loetakse ümberehitamiseks või mitte. Vaieldamatult on mõlemal juhul tegemist ehitustegevusega. Selleks, et teada saada, milliseid nõudeid tuleb nende tegevuste puhul täita, tuleb ehitusseadustikust järele vaadata, mis on ümberehitamine ehitusseadustiku mõistes, kuna ümberehitamisena ei käsitleta olemasoleva ehitise üksikute osade vahetamist samaväärsete vastu.

Ehitusseadustiku järgi muutuvad ümberehitamise tulemusel olemasoleva ehitise omadused oluliselt. Seega tuleb ka akende vahetuse ja rõdule klaaside paigaldamisel hinnata, kas hoone omadused muutuvad nende tegevuste tulemusel oluliselt või mitte. Ehitusseadustikus on toodud näidisloetelu ümberehitamise juhtumitest. Näiteks loetakse ümberehitamiseks muu hulgas hoone piirdekonstruktsioonide muutmist, kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmist või asendamist ja ehitise omadusi, sealhulgas välisilmet muutva tehnosüsteemi paigaldamist, muutmist või lammutamist. Nende tegevuste puhul eeldatakse, et hoone omadused muutuvad oluliselt.

Hoone piirdekonstruktsioonid on näiteks välissein ja katus ja hoone kande- ja jäigastavad konstruktsioonid on hoone kandvad sise- ja välisseinad või karkass, vundament, vahe- ja katuselaed. Aknad loetakse avatäideteks ja akende vahetus samasuguste uute vastu üldjuhul hoone omadusi, sealhulgas välisilmet oluliselt ei muuda. Järelikult toimub akende vahetuse puhul ehitise üksiku osa vahetus samaväärse vastu ja selline tegevus ei vaja ehitusluba.

Samuti ei ole vaja akende vahetusest kohalikku omavalitsust teavitada, st esitada kasutusteatist. Veel ei käsitleta ümberehitamisena ruumi mittekandvate seinte lisamist, sest kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmist ei toimu. Samamoodi ei saa ümberehitamisena käsitleda mittekandvate vaheseinte lammutamist.

Ehitusseadustiku järgi oleks rõdule klaaside paigaldamisel tegemist ümberehitamisega üksnes juhul, kui hoone omadused muutuvad oluliselt. Oluliseks muudatuseks võib näiteks olla hoone välisilme, soojapidavuse või hoone tehniliste näitajate oluline muutus. Seega tuleb selleks, et hinnata, kas rõdule klaaside paigaldamise korral on tegemist hoone ümberehitamisega muu hulgas hinnata, kas milline on selle mõju hoone välisilmele.

Olulise muutuse tuvastamine hoone välisilmes võib tekitada vaidlusi, sest tavainimese ja kohaliku omavalitsuse või arhitekti arvamus ei pruugi ühtida. Varasemas kohtupraktikas on rõdu kinniehitamise küsimuse hindamisel vaadatud ka seda, kas selle tulemusel suureneb korteri pind. Kuna seadus ei ütle, mida tuleb pidada hoone oluliseks muudatuseks, määratleb muudatuse olulisuse iga juhtumi puhul kohalik omavalitsus ning vaidluse korral kohus.

Kui lugeda hoone rõdudele klaaside paigaldamist hoone ümberehitamiseks, siis tuleb enne klaaside paigaldamise juurde asumist koostada ehitusprojekt ja esitada see kohalikule omavalitsusele koos ehitusteatisega. Ehitusprojekti koostajaks ei pea olema pädev isik, kelle kvalifikatsioon tuleb ehitusseadustiku järgi tõendada. Piisab, kui ehitusprojekt vastab selle koostamisele ette nähtud nõuetele.

Kokkuvõttes, kuigi ehitusluba ei ole vaja taotleda ei akende vahetuseks ega rõdule klaaside paigaldamiseks, tuleb silmas pidada, et kortermajas võib akende vahetus ja rõduklaaside paigaldamine vajada teiste korteriomanike nõusolekut.

Ehitamise kohta  saab rohkem lugeda Kinnisvarakooli raamatust «Uus ehitusseadustik ja ehitamine. Praktilised näpunäited uue seaduse rakendamisel.»

Populaarne

Tagasi üles