Eesti Muusikaauhinnad 2020

Lihtsaid nippe, kuidas terrass taimedega kauniks muuta

Terrass.

FOTO: SCANPIX

Kui sul tekib kevadel kiusatus näpud mulda pista, aeda aga pole, ajab sageli asja ära ka terrass. Milliste taimedega ja kuidas oma õueelu kaunistada?

«Terrassi kujundades on kõige olulisem, et see meeldiks sulle endale,» ütleb maastikuarhitekt Karin Bachmann. «Tuleb mõelda, mida seal teha tahetakse ja kes teevad – kas majas on näiteks väikelaps, kass, koer –, ning valida taimed selle järgi.»

Kui terrass on tuuletu ja päikesepoolne, nii et päeval läheb seal väga kuumaks, tuleks valida taimedele suuremad-sügavamad heledad anumad ning kindlasti kasta hommikul ja õhtul, mitte päeval. Bachmann ütleb, et kui keegi tahab terrassil näiteks maasikaid või herneid kasvatada, aga koht on poolvarjus, ei tasu tal varajast saaki loota. «Kui aga keegi perest kardab mesilasi, tuleks valida taimed, mille viljakus ei sõltu mesilaste tolmeldamisest ning millel ei ole lopsakaid meerohkeid õisi,» soovitab ta. «Terrass peaks olema puhkekoht, millele mõeldakse rõõmuga, mitte lisakohustus.»

Varajast silmailu

FOTO: Helje Jaanimägi

«Kes soovib rõdule või terrassile varajast lilleilu, võib panna nartsissid või võõrasemad kokku Fortune’i kikkapuu eri sortidega,» ütleb Hortese aednik Õie Kruuser. «Viimane on igihaljas püsik, mida saab hooaja jooksul kombineerida eri suvelilledega. Kõik nimetatud taimed taluvad vähemalt kuni viit külmakraadi. Järgmised õitsejad pärast võõrasemasid, kellele väike öökülm liiga ei tee, on pärdiklilled. Maikuus, öökülmaohu möödumisel on suvelillede valik juba väga lai. Rippuvatest suvelilledest tasub esile tuua surfiniaid, lobeeliaid, begooniaid, pelargoone, fuksiaid, kipslilli. Püstisema kasvuga suvelilled on peiulilled, petuuniad, palsamiinid, alatiõitsvad begooniad, tukalilled ja teised kaunitarid. Lillede õitsemist soodustab korralik väetamine, kastmine ja äraõitsenud õite eemaldamine.»

FOTO: Maido Puna

Aedniku sõnul võivad rõdul või terrassil kasvada ka maitsetaimed koos suvelilledega, isegi tomatid-kurgid ja maasikad. «Õitsvate lillede vahele oleks hea paigutada lehtdekoratiivseid taimi, kes toovad õite ilu paremini esile,» räägib Kruuser. «Hallide lehtedega viltlehed peavad vastu kuni järgmise kevadeni. Viltlehtede vahel ära õitsenud suvelilled võib septembris asendada kanarbike või eerikatega – ilu jätkub kevadeni.»

Kastid ja amplid

FOTO: LAURA OKS/PM/SCANPIX

Aednik soovitab hoolega läbi mõelda, milline istutusnõu ühele või teisele rõdule või terrassile kõige paremini sobib. Rõdukast võib olla plastmassist, vitstest punutud, puidust või keraamikast, oluline on vaadata, kuidas selle saab rõdu servale paigutada. Enne poodi minemist tuleb teha mõned mõõtmised, siis pole hirmu tuua koju valed kastid või ebasobiv kastihoidja.

Lillede istutamise eel pannakse lihtsa ehitusega plastkasti põhja drenaažiks enamasti kergkruusa. Siis täidetakse kast ääreni suve- ehk rõdulillemullaga, kastetakse ja pannakse lilled paika. Kuumade ilmadega tuleb lilli kindlasti kasta igal hommikul või õhtul – siis pole nii soe kui päeval ja taimed suudavad paremini vett omastada.

«Kui rõdukastid asuvad lageda taeva all ja taimed saavad vihmaga liiga palju vett, võib see neile samamoodi saatuslikuks kujuneda nagu liigne kuivus,» räägib Kruuser. «Liigvesi peab saama kastist ära voolata. Mõned rõdukastid on äravooluavaga, lihtsama kasti või aiavaasi puhul tuleb põhja ise auk puurida.»

Mis puutub amplitesse, siis nende valik on meil aedniku sõnul väga lai. «Üha enam hinnatakse kookoskiududest ampelpotte,» mainib ta. «Kookoskiust amplitesse võib taimi istutada mitmes reas. Allapoole paigutatakse rippuvad lilletaimed, kelle jaoks tehakse läbi kookoskiu lõhed. Juured poti sisemuses kaetakse mullaga ja ampli keskele istutakse püstisema kasvuga lilletaimed.»

Mida suurem ampel, seda rohkem mahub sellesse mulda ning see tähendab taimedele rohkem vett ja toitaineid. «Varakevadel ostetud eri amplitaimed võib suuremasse ampelpotti kokku istutada, nii saate omanäolise lillekompositsiooni,» soovitab aednik.

Algaja aedniku vähenõudlikud lemmikud

Päevakübar kasvab igasuguses mullas, aga mida toitaineterikkam see on, seda parem. Pikema põua ajal tuleb taimi kasta. Päevakübar kasvab hästi päikese käes, kuid lepib ka kerge varjuga. Suurepärane lõikelill.

Päevaliiliad on ühed vähem hoolt nõudvad püsililled. Nad peavad hästi vastu haigustele ja kahjuritele ning võivad kasvada ühes kohas 12–15 aastat.

Hostad on külmakindlad ja väga hea kohanemisvõimega, kõige paremini sobib neile aga toitaineterikas ja hästi vett läbi laskev muld.

Kukeharja taimepere on samuti suhteliselt vähenõudlik, nad suudavad elada ka kehvades tingimustes ja on head pinnakattetaimed, sobides näiteks kiviktaimlasse.

(Allikad: Vikipeedia, Hansaplant, Hortes, Räpina aianduskool, AboutHome)

Populaarne