Kuidas toimida, kui ehitaja nõuab ettemaksu?

FOTO: Margus Ansu/Postimees

Eno Pappel kirjutab majaehitaja.ee blogis, et ettemaks on tellija ja tööde teostaja vahel üheks probleemide allikaks.  Ta annab tellijale nõu, kuidas end kaitsta, et ettemakstav summa võimalike probleemide korral kaduma ei läheks või kahju väiksem oleks.

«Kui väiksemate ehitustööde puhul on võimalik töid teostada ilma ettemaksuta, siis suuremate ehitustööde nagu näiteks eramaja ehitus, puhul enamasti on ettemaksu tegemine tavapärane ning vajalik. Ei ole ka ehitusfirmal võtta vabasid vahendeid, et töid alustada ning finantseerida,» selgitab Pappel.

 Peamiselt kasutatakse peatöövõtu töövõtulepingutes tema sõnul kahte võimalust:

Ehitusaegne tagatis. Töövõtjalt palutakse esitada lepinguga võetud kohustuste täitmise tagamiseks panga- või kindlustusseltsi garantiikiri 10% ulatuses lepingu üldmaksumusest. Ehitusaegne tagatis tuleks ehitusfirmal tellijale üle anda enne tööde algust ja enne esimese ettemaksu tegemist.

Ettemakstavad summad lepitakse kokku võimalikult väiksed, pigem maksta ettemaksu mitmes etapis väiksemate summadena, kui ühe suure summana.

Selliselt riski maandamine toob tellijale Pappeli hinnangul mõnevõrra lisakulusid, sest tagatise andmine ehitusfirma jaoks toob täiendavaid kulusid. Samas, mida paremas seisus on ehitusfirma finantsid, seda lihtsam ja sageli ka odavam on ehitusfirmale tagatise hankimine.

Pappel soovitab ka ettemaksu korral tööde sisu täpselt fikseerida. «Ettemakstavate summade osas tuleks kohe täpselt lepingus või selle lisades kokku leppida, milliste tööde kohta need summad tasutakse. Tööde akteerimisel tuleks seda jälgida,» soovitab ta. «Näiteks juhul kui mingil põhjusel ei suju koostöö ehitajaga ning soov leping lõpetada, saab tehtud tööde aktide alusel summad kiiresti täpselt välja arvutada. Kui sellist ettemakstud summade täpset tööde sisu ei ole kirja pandud, siis on raske teostatud töid hinnata ning võib viia tülini.»

Populaarne

Tagasi üles