Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Kortermaju ootab ees renoveerimiskevad

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Kortermaja. | FOTO: Postimees

Virumaa korteriühistud peavad nädalavahetusel Rakveres suurfoorumit, mille põhirõhk just praktilistel näpunäidetel ja kogemuste jagamisel. Liit prognoosib  kevadeks korteriühistute renoveerimisaktiivsuse järsku tõusu, nn. renoveerimiskevadet: liidule teadaolevalt on hulk maju oma ettevalmistustega lõpusirgel, paljud juba KredExisse taotlusi riikliku renoveerimistoetuse saamiseks sisse andmas.

"Virumaa korteriühistud on viimaste aastate investeeringutega muutnud  nii Rakvere  kui   Virumaa linnade ja asulate pilti värvilisemaks ja kaunimaks. Küttearved on renoveeritud majades läinud kordades väiksemaks. Keskmine küttekulude kokkuhoid on renoveeritud majades olnud, ühistute tagaside kohaselt, keskmiselt 40 – 60 % ning kohati isegi rohkem," rääkis Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimees Andres Jaadla.

"Majad on soojad ja ilusad ning kulutavad vähe energiat ja ka elanike rahulolu on tuntav. Hea eeskuju on nakkav. Mitmed korteriühistud on  just sellel kevadel  tegemas ettevalmistusi kasutamaks Kredexi  soodusmeetmeid maja tervikrenoveerimise. KredExi abil on võimalik saada maja  terviklikuks renoveerimiseks toetust kuni 40 % vajaminevast summast - see on suur abi, miks mitte seda võimalust kasutada. Kuidas aga toetust taotleda ja milliseid vigu taotluse esitamisel vältida, milline projekt teha, milliseid materjale kasutada ja kuidas valida parim ehitaja, nendele küsimustele püüamegi Eesti Korteriühistute Liidu Virumaa suurfoorumil vastuseid anda," lubab Jaadla.

KredExi poolt eraldatud korterelamute rekonstrueerimistoetusega ja väikeelamute toetusega on parandatud ligi 65 000 inimese elamistingimusi enam kui 1 000 elamus. Eesti renoveerimistoetused on Euroopas eeskujuks: Euroopa Komisjoni regionaalvaldkonna ajakiri Panorama kirjutas ühtekuuluvuspoliitika fondide investeeringutest säästvasse energiamajandusse, tuues energiatõhususe tõstmise näitena esile Eesti korterelamute renoveerimistoetuse. Investeeringuid energiatõhususe tõstmisse nimetab ühe prioriteedina oma intervjuus ka rahandusminister.

“Euroopa üheks prioriteediks on vastutustundlik eluasemepoliitika, mis tuleb kiirelt viia vastavusse ühiskonna vajadustega. Üheks oluliseks märksõnaks on hoonete muutmine energiasäästlikumaks, kuid ilma riiklike toetusteta on see väga raske, et mitte öelda – võimatu,” rääkis Euroopa elamuorganisatsiooni Housing Europe juhatusse kuuluv Jaadla.

Renoveerimistoetuste olulisust rõhutas ka Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) tellimusel 2014.aastal valminud ühistute renoveerimisvõimekuse hindamise pilootuuring. EKÜLi juhatuse liikme Urmas Mardi sõnul selgub uuringust, et toetused on renoveerimisotsuse tegemisel olulise tähtsusega. “Oluline on tagada toetus eelkõige neile, kes omal jõul ei ole võimelised renoveerima, otsetoetustel on väga oluline roll,” ütles ta.

Lisaks riiklikule strateegiale ja kohaliku omavalitsuse initsiatiivile on oma roll täita vabaühendustel. Eesti Korteriühistute Liidul täitub tänavu 20. tegevusaasta. “Korteriühistute liidul pole võimalik jagada otsest rahalist toetust, küll aga püüame suurendada korteriühistute teadlikkust renoveerimise osas, panustades nii renoveerimisotsuse langetamise kiirusesse,” rääkis Mardi. “Renoveerimist takistavaks teguriks on peamiselt teadlikkuse ja eestvedamise puudumine. Eesti korteriühistud on selles vallas Euroopas tõeliseks eeskujuks, sest meie ühistujuhtide teadlikkus ja eestvedamise tahe on väga suur ja nii majad korda saavadki,” nentis ta. Eesti Korteriühistute Liit on ühistute teemal koolitusi pidanud Valgevenes, Ukrainas, Gruusias ja Albaanias, tarbijahariduse alast koostööd plaanitakse ka Leedu Tarbijate Instituudiga.

Tagasi üles