Näitus jutustab koduköögi loo kolmekümnendatest kaasajani

Köögimööbel aastast 1971. Disainerid Juta Lember ja Maile Grünberg, tootja mööbli eksperimentaalvabrik «Standard».

FOTO: Mihkel Maripuu

Eesti tarbekunsti- ja disainimuuseumis avatud näitus «Köök. Muutuv ruum, disain ja tarbekunst Eestis» näitab, millise arengu on koduköök viimase saja aasta jooksul läbi teinud.

Kaasaegne keraamika kiikab kööki: kuraator Kai Lobjakas näitab Ingrid Alliku teost «Mustikad piimaga».

FOTO: Mihkel Maripuu

Kööginäitusel demonstreeritakse eri ajastute maitseainepurke, mis pärinevad ühe erakollektsionääri kogust.

FOTO: Mihkel Maripuu

Kööginäitusel demonstreeritakse eri ajastute maitseainepurke, mis pärinevad ühe erakollektsionääri kogust.

FOTO: Mihkel Maripuu

Kööginäitusel demonstreeritakse eri ajastute maitseainepurke, mis pärinevad ühe erakollektsionääri kogust.

FOTO: Mihkel Maripuu

Kööginäitusel demonstreeritakse eri ajastute maitseainepurke, mis pärinevad ühe erakollektsionääri kogust.

FOTO: Mihkel Maripuu

Kööginäitusel demonstreeritakse eri ajastute maitseainepurke, mis pärinevad ühe erakollektsionääri kogust.

FOTO: Mihkel Maripuu

Kööginäitusel demonstreeritakse eri ajastute maitseainepurke, mis pärinevad ühe erakollektsionääri kogust.

FOTO: Mihkel Maripuu

Mummulised maitseainepurgid.

FOTO: Mihkel Maripuu

Joonis ebaotstarbekast ja otstarbekast liikumisest ruumis. Ajakirjast Taluperenaine 5/1930.

FOTO: Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum

«Tänase köögi lähteideed lähevad oma põhijoontes tagasi 20. sajandi algusesse, kui senise ruumiloogika ja funktsioneerimise põhimõtted vahetas välja moodsatel alustel kujundatud köök,» tutvustas näituse kuraator Kai Lobjakas.

Näitus markeerib koduköögi arengut, peatudes tüüpilisel köögiruumil ja sellega seotud esemelise maailma muutumisel, ning tõstab esile köögiga seotud unikaalsete tarbeesemete tähenduse 1930. aastatest alates kuni praeguseni.

Eesti disaini ja tarbekunsti suhtest köögitemaatikasse ligi saja aasta jooksul annavad esemete endi kõrval tunnistust plaanid, kavandid ja fotod. Peale köögi ruumilise ja funktsionaalse arengu saab näha selle alaga seotud disainilahendusi ja esemekujundust ning köögiga seotud märksõnadest ja teemadest tõukuvat unikaalloomingut muuseumi kogudest.

-Ratsionaalsed kolmekümnendad

FOTO: Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum

Möödunud sajandi alguses ei pälvinud köök veel erilist tähelepanu, kuid kolmekümnendatel olukord muutus. Muutuse eestvedajaks oli 1935. aastal Eesti Maanaiste Keskseltsi ja Eesti Naisliidu loodud Kodumajanduskoda, mis hakkas pöörama tähelepanu kodumajanduse, sealhulgas köögi korraldusele.

«Räägiti näiteks palju mööblist, kuna Lutheri vabrik tootis ka köögimööblit, rõhutati köögi paigutust majas: et köögiseinale saaks kappe panna ja välditaks lahtisi riiuleid. Moodsas köögis pidi laud asuma akna all ja asjad ratsionaalselt paigutatud – et oleks eraldi koht toidu ettevalmistamiseks, serveerimiseks, ka prügi jaoks,» tutvustas Lobjakas toonast köögimoodi.

Ei puudunud ka Tartu alumiiniumivabriku koogivormid ja peenemateks pidudeks näiteks Langebrauni serviisid või Lorupi kristall.

Nõukogude ühetaolisest tänase ja eriliseni

Nõukogude aeg tõi standardiseerituse, hruštšovkad ja mikroköögid. «Elu keerles kortermaja 4,5 m2 suuruse köögi ümber, sellest lähtus ka 1958. aastal ilmumist alustanud almanahh Kunst ja Kodu,» rääkis Lobjakas.

Mööblivabrikust jõudis kodudesse standardiseeritud mööbel ning valikuid polnud just palju. «Tarbekunst, mis ei elanud kunagi päriselu, tegeles paljuski tarbevormidega nagu serviisid või hommikusöögikomplektid. Tööstustoodangust erines see siiski nagu öö ja päev,» kõneles Lobjakas.

FOTO: Mihkel Maripuu

Mõni ime siis, et ahmiti iga vähegi teistmoodi kujundatud vidinat: näiteks mummulised maitseainetopsid, mis hinnas ka praeguste hipsterite seas, tõid Nõukogude Eesti kodukööki kerget läänelikku, moodsat hõngu.

Üheilmelise sovetiperioodi järel sooviti ükskõik mida, peaasi, et oleks teistest erinev. Köögid muutusid avatuks ning kaasaegses köögis võttis koha sisse köögisaar.

FOTO: Kodu & Aed

«Tänapäeva köök on hajus ja sulandub paremini elukeskkonda,» iseloomustas Lobjakas. Kõige paremini oskavad oma köögist jutustada aga nende omanikud, mistap ootab muuseum rahvalt nii praeguste kui ka endiste köökide fotosid.

Näitus «Köök. Muutuv ruum, disain ja tarbekunst Eestis» Eesti tarbekunsti- ja disainimuuseumis (Lai 17, Tallinn) 20.02.-15.05.2016

Näituse kuraatoriks on Kai Lobjakas, kujundajaks Arhitektuuribüroo 3+1 arhitektid, graafiline disain Indrek Sirkel.

Näitusel on eksponeeritud töid lisaks Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi kogule ka Eesti Ajaloomuuseumi, Tallinna Linnamuuseumi, Eesti Rahvusraamatukogu, Rahvusarhiivi, Filmiarhiivi ja Eesti Rahvusringhäälingu kogudest ning mitmetest erakogudest. Toetasid Eesti Kultuurkapital, Click & Grow.

Populaarne

Tagasi üles