Iga uus on unustatud vana – puitehitised tulevad taas

Anna-Liisa Mets
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Puidutööstuskontserni Lemeks 2014. aastal valminud kolmekorruselises puidust ja klaasist peakorteris Tartus töötab ligi 60 inimest. Hoone arhitekt on Eero Endjärv ja sisekujundaja Kätlin Ölluk.
Puidutööstuskontserni Lemeks 2014. aastal valminud kolmekorruselises puidust ja klaasist peakorteris Tartus töötab ligi 60 inimest. Hoone arhitekt on Eero Endjärv ja sisekujundaja Kätlin Ölluk. Foto: Margus Ansu

Et mood käib ikka ringiratast, pole kellelegi üllatus. Säärane tõde peab paika ka ehituskunstis. Nii on üle aastakümnete taas moodi läinud puit kui suurepärane ehitusmaterjal.

Eramajade valdkonnas on puitu taas üsna hoogsalt kasutama hakatud, aga korter- ja büroohoonete puhul on areng ses vallas tagasihoidlikum.  Osaliselt ka seepärast, et praeguste regulatsioonide järgi tohib standardlahendusi kasutades ehitada kuni neljakorruselist puithoonet. «Samas, kui suudetakse tõendada hoone ohutust, on võimalik ehitada ka kõrgemaid hooneid. Kahjuks on Eestis selle valdkonna spetsialistidest suur puudus. Skandinaaviamaades on hoonele individuaalse tulekahju analüüsi tegemine küllalt levinud, kuid Eestis kahjuks sellist praktikat veel ei leia,» tõdeb Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuht Henrik Välja.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles