Arco Vara järjekordseks uueks projektiks on Merimetsa piirkonnas asuv Kodulahe uusarendus, mis on ühtlasi ka üks vähestest mere ääres paiknevatest elukondliku kinnisvara arendustest pealinnas.
Sisuturundus
Uus arendus lubab toast otse randa ujuma jalutada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
„Kodulahe projekti esimene eelis võrreldes teiste uusarendustega on kindlasti asukoht. Korterid asuvad sisuliselt ju rannas. Võta rätik kaasa ja jaluta ujumisriietes mere äärde,“ ütles hoone projekti ning kogu hoonestusala arhitektuurse visiooni autori KAMP Arhitektide arhitekt Jan Skolimowski.
Meri on vaid üks osa loodusest, mis korteriarendust ümbritseb. Kahele poole jääb veel mets ja lisaks on detailplaneering selliselt koostatud, et peaaegu pool kinnistust on haljastatud, mis on üsna tavapäratu tänaste arenduste puhul.
Skolimowski sõnul oli Kodulahe hoonestusala paika pandud juba detailplaneeringuga, kuid arhitektid püüdsid selles alas veidi hoone kuju ümber mängida, et saavutada paremad päikesevalguse tingimused ning vaated. Merelähedus ning ümbritsev loodus tekitasid soovi pakkuda igale korterile avarat rõdu või terrassi, kus vaadet ning mereõhku nautida.
Samuti sooviti planeeringu raames anda lagedele maksimaalsed võimalikud kõrgused. „Kodulahes saavutasime tegelikult väga head kõrgused, oleme oluliselt halvemate tingimustega pidanud leppima. Kõrgust pole ju toas kunagi palju – mida rohkem kõrgust, seda avaram, seda rohkem õhukubatuuri,“ kommenteeris arhitekt.
Esile tõstetakse linnakorterite väärtused
Arhitektide sooviks oli Kodulahes tagasi tuua sellised esimese vabariigi aegsed linnakorterite väärtuseid nagu eraldi köögiruumid, võimalus esik kahepoolsete ustega elutoast eraldada ja anda vannitoale loomulikku valgust läbi siseakna. Sellised võimalused on paljudesse korteritesse loodud ja sõltub kliendist, kas ta soovib neid väärtusi kasutada või mitte.
Projekteerimisel esitati ka kõrged nõudmised akustikale, viimistlusmaterjalide kvaliteedile ning energiatõhususele. Hoone välisviimistluses on kasutatud kolme põhimaterjali –telliseplaat, puit ja klaas.
„Meie soov oli pakkuda materjale, mis oleksid väärikad ja ajas kestvad. Vältisime hetketrendide rakendamist. Tellis on alati au sees olnud, telliseplaat aga annab tänaste energiatõhususe nõuete juures võimaluse sama seina paksuse juures kasutada rohkem soojusisolatsiooni,“ rääkis Skolimowski.
Puit eraldi võttes on KAMP Arhitektide töödes valdav materjal. Büroo soov on alati iga projekti jaoks luua mingi uus nüanss, mis on iseloomulik vaid sellele projektile.
Kodulahe puhul loodi selline kontseptsioon, kus iga korruse puiduga viimistletud rõdude ja terrasside pinnad muutuvad korrus kõrgemale liikudes tumedamaks. Esimese korruse rõdude
ja terrasside pinnad on heledaks peitsitud puidust, viimane korrus aga viimistletud kõige tumedama peitsiga. Esimesel korrusel on alati kõige vähem valgust, seal õigustab hele peits end igati. Viimasel korrusel on aga alati rohkem valgust, seal otsustati tumedam toon valida.
Lisaks on seal kõige suuremad ja väärikamad penthouse tüüpi korterid, kuhu tume puit sobib ka olemuslikult paremini.
Projekteerimisel arvestati korteriomanike tulevaste kuludega
Kulud eluasemele olid kindlasti väga oluliseks lähtepunktiks Kodulahe projekteerimisel.
„Siin tuleb kiita ka tellijat, kelle lähteülesandesse oli energiatõhusus ning alternatiivenergia rakendamise soov sisse kirjutatud. Hästi soojustatud seinad, kolmekordse paketiga puitaknad, päikeseenergia ja õhksoojuspumpade kasutamine – need on vaid osad märksõnad,“ kommenteeris Jan Skolimowski.
„Väga oluline kokkuhoid tuleb ka sellest, et korteritel on vesipõrandaküte, mis on ligi poole võrra energiasäästlikum kui radiaatoritega küttesüsteem. Kõik maja üldpinnad ja välisvalgustus on kaetud väikese elektrienergiakuluga Led-lampidega. Kõikides korterites on individuaalne, korteripõhine soojustagastiga ventilatsioonisüsteem, mis tagab nii värske õhu kui toetab ka küttesüsteemi kulusid,“ lisas korterite müügiga tegelev maakler Agur Tammistu.
Arhitekti sõnul oli projekteerimisprotsess pikk ning väga keeruline. Luua tuli omapärane hoone, mille kuju ei ole kõigist külgedest sama, kasutades eranditult kvaliteetseid materjale ning tänapäevaseid lahendusi. Tulemus aga sai suurpärane.
Lisainfo soovi korral kirjutage agur.tammistu@arcovara.ee