Õigesti ehitatud ja soojustatud katus ei vaja talvel erilist hooldust, see peab lume koormusele vastu pidama ega tohi koguda varisemisohtlikku lund ning jääd. Kui asjalood on vastupidised, siis võib majaomanik lausa kohtu alla sattuda, kirjutab Arco Vara nooremmaakler Indrek Servinski.
Liigne lumekoormus, mis ohustab enim teras- ja puitkonstruktsioonidega kergrajatisi või
vanemaid amortiseerunud ehitisi ning jääpurikad, mis on ohtlikud inimestele ja sõidukeile nõuavad kohest tegutsemist. Omanikul tasub seejuures meeles pidada, et lumest ja purikatest ohtlikum võib katusele olla inimene, kes lund koristab.
Oskamatu käitumine teeb katusele rohkem kahju kui kasu
Lamekatusega paneelmaja katuseid ei ole reeglina vaja lumest puhastada. Olemasolevad majad on ehitatud piisava koormusvaruga ja projekteerimisel on arvestatud võimalusega, et katust katab talvisel ajal paks lumevaip.
Samuti viilkatusega majal, mis on projekteeritud ja ehitatud vastavalt normidele, ei saa lumekoormus katusele saatuslikuks. Pigem on lumi ja jää ohtlik räästa all liikuvatele inimestele, kui katuselt puuduvad vajalikud lumetõkked või piirded.
Osaliselt on katusel olev lumi isegi kasulik, sest kaitseb maja tugevamate miinuskraadide eest, olles loodulikuks isolatsiooniks pakase ja katusepinna vahel.
Kui ikkagi on vaja vaja katuseid lumest puhastada, siis võiks jälgida, et kõike alla ei aetaks – ca 10 cm lund võiks jääda katusele, et katusekatet kaitsta.
Suurimad vead lume koristamisel katustelt
Pehmele SBS või PVC katusele minnakse lund koristama suurte lükatavate lumesahkadega, millel on metallist ääred ja servad. Või siis minnakse katusele teravate labidatega, kraapides viimast lund terava labidaservaga.
Katusepinnal ei tohi lõhkuda jääd.
Kraapimise ja katusel liikumisega rikutakse kate. Külmaga muredaks muutunud materjal puruneb kergesti , lõhutud materjalist hakkab vesi katusekonstruktsioone kahjustama, rikkudes katuse ja ka siseviimistluse. Märgunud materjal ei pea enam sooja.
Sama asi kehtib ka plekk-katustel – kui labidaga katuselt värv maha kraabitakse, siis on ainult aja küsimus, kui katusesse auk tekib ja katus ei täida enam oma funktsiooni.
Suuremad vead jääpurikate eemaldamisel
Jääpurikate koristamisel on põhiline probleem vajadus neid lõhkuda. Olen näinud, kuidas oskamatu majaomanik on katusel kirvega jääd lõhkumas käinud. Selle tulemusena on katusele tekkinud mõni auk või mõlk, mis kindlasti mõjuvad majale pikemas perspektiivis negatiivselt.
Kõikidel kõrgustes tehtavatel töödel peab arvestama, et turvalisus on ülitähtis. Kui endal puudub varustus, oskus ja julgus katusel tööd teha, siis on vaja palgata kogenud tegija, kes lõppkokkuvõttes säästab raha ja aega, kuna teab, kuidas ja mida vaja teha.
Muresid annab ennetada
Pääsemaks katuste puhastamisest, peab projekteerimisel arvestama, et Eestis on talved ja sajab lund. Maja katus ja parapett peavad olema õige kaldega. Ohukohtadesse tuleb leida lisavõimalusi näiteks küttekaabli paigaldamiseks renni või ka katusele.
Paljud majaomanikud on endale sooviga teha head asja ja odavalt hulga probleeme tekitanud: projekti on teinud ebapädev inimene, ehitamise käigus on kokku hoitud lume- ja jääpiiretelt, vihmaveetorudesse ei raatsita paigaldada küttekaableid või neid ei kasutata, kuna seda peetakse liiga suureks kuluks rahakotile.
Ebapädevuse näiteks on lõpetuseks hea tuua näide, kus keset suurt talve tellis ühistu juhatus tõstukauto ja lasi viiekorruselise maja katusele tõsta väikese traktori, mis koos lumega ka osa katusekattest üle serva alla tõstis.
Kui tungivat vajadust ei ole, siis pole katuselt lumekoristus vajalik, aga kui ikkagi rippuv purikas ja suur lumemüts endast ohtu kujutab, siis leidke inimene või firma, kelle oskuslik puhastustöö tagab katusele pikema elu ja ei kahjusta kellegi tervist ega vara.
Soovite saada kasulikku kinnisvaraalast nõu, liituge meie uudiskirjaga. Saatke kiri info@arcovara.ee liitun uudiskirjaga.