Maailma pööraseim ehitamata hoone: Lenini pilvelõhkuja

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

FOTO: Vikipeedia

See oleks olnud omal ajal Euroopa kõrgeim hoone ja tõeline kommunismi maamärk: 1931. aastal Moskvasse projekteeritud 416 meetri kõrgune Nõukogude palee, mille tipus trooninuks sajameetrine väljasirutatud käega Lenin, jäi õnneks sündimata.

Mõtte nõukogude paleest Moskva südames, mis oleks kommunistliku ladviku administratiiv- ja esindushoone, käis välja 1922. aastal Sergei Kirov ning idee leidis laialdast toetust. Kui Stalin 1931. aastal arhitektuurivõistluse välja kuulutas, haaras mõttest kinni 160 arhitekti üle ilma, teiste seas ka sellised maailmanimed nagu Le Corbusier, Auguste Perret ja Walter Gropius. Konkursi võitis aga Boris Iofani tõeline saluut kommunisminile: kontsentriliste silindritega ümbritsetud treppidega hiigelpüramiid, mille tipus troonib saja meetri kõrgune Lenini kuju. Amfiteatri kujuline suur saal pidanuks mahutama koosolekuks mahutama 21 000 revolutsionääri, keda tervitanuks saali seinal temaatiline hiigelpannoo. Ehitusmaterjaliks pidi olema peamiselt marmor ja graniit. Lisaks pidanuks palee majutama mahukat raamatukogu, fuajeesid ja restorane.

Kommunismi maamärgi tarvis lasti õhku Päästja Kristuse katedraal, mille kohal nõukogude rusika sümbol kõrguma pidanuks. Hooga alanud ehitustööd pani 1941. aasta seisma sõda, ning sinna need jäidki - hoone riismetele ehitati hiljem maailma suurim vabaõhuujula ning aastatel 1995-2000 taastati ka Päästja Kristuse katedraal.

Populaarne

Tagasi üles