Puitmajade ehitus tõi edu

5-korruseline maja Bodo linnas, kus ettevõte Norra teekonda alustas.

FOTO: Kodumaja

Puitmaju ehitav Kodumaja AS ettevõttegrupp pälvis oktoobris maineka «Aasta ettevõte 2015» tiitli, mille andsid üle EAS, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Tööandjate Keskliit. Kodumaja sai võistlusel ka teises kategoorias auhinna – parim eksportöör 2015.

Bergenis valmiv maailma kõrgeim 14. korruseline puitmaja, kuhu elanikud juba jõuludeks sisse saavad kolida. 

FOTO: Kodumaja

Puitmajatööstus veab eksporti kasvule. Pildil tootmine Kodumaja tsehhis.

FOTO: Kodumaja

Ettevõtte turundus- ja müügidirektori Andrus Leppiku sõnul on Kodumaja tootearendust suuresti mõjutanud sihtkohariikide regulatsioonid ja normid, kuid paljuski on tulnud olla teenäitaja. 

«Ehitus on suuresti kohalik äri, meie pole need, kes lähevad sihtriikidesse ja ütlevad, kuidas peab ehitama. Teeme enne selgeks sihtkohariigi ehitustavad ja kuidas ollakse harjunud ehitama – see on A ja O. Lisaks on tähtis ehitada efektiivselt ja kvaliteetsel moel. Meie sihtturud on Põhjamaad Norra, Rootsi, Soome, Taani – võiks arvata, et neil on sarnased normid ja tavad nagu meil, aga ei ole. Riigiti on erinevad tulepüsivus- ja mürapidavus ning energiatõhususe nõuded,» tõdes Leppik. «Norras, kus puitmajade ehitamisel on pikk traditsioon, on Kodumaja olnud puitkarkassil toodetud korrusmajade ehitamisel teerajaja. Niisugune ehitusviis, kus maja valmib ehitusplatsist väga kaugel, sellisest lahendusest saame korrusmajade võtmes rääkida viimased viisteist-kakskümmend aastat. Loogiline on, et ehitusnormid ja regulatsioonid arenevad pidevalt.»

Hind otsustab

Leppik tõi näiteks Rootsi, kus puidust korrusmajade ehitamine oli varasemalt ühe protsendi juures, nüüd saab rääkida juba kümnest protsendist ehitusmahust. Kui ettevõtte 2008. aastal Taani turule sisenes, ei tahtnud keegi puidust kortermajast midagi kuulda. «Keerukaks tegi olukorra asjaolu, et isegi siis pidime regulatsioonidele vastama. Samas polnud korrusmaju taolises mahus varemalt ehitatud. Nii näiteks võeti Soomes alles 2011. aastal vastu regulatsioon, kus üldse lubati ehitada puidust korrusmaju. Kui sihtkohariik on meile huvipakkuv, siis on kogu järgnev seaduste kadalipp järjekordne sisend tootearenduseks,» selgitas Leppik ettevõtte tegevussuundi ja valikuid.

Ehitusel räägib puidu eelistamise kasuks inimeste kasvav keskkonnateadlikkus, hinnatakse head elukeskkonda ja looduslike ehitusmaterjale. Leppiku sõnul on Norra kogemused kinnitanud, et puidust maja ehitamine ei anna võimalust kallimat hinda küsida. «Tore, et sa puidust ehitad, aga lõppkokkuvõttes on valikute tegemisel hind kõige tähtsam,» ütles Leppik. «Miks on Eestis tööstuslikul tasemel puitmajade ehitus kängu jäänud? Pigem kaldun arvama, et järsku on Eestis järjepidevus kadunud. Teadmine, kuidas puidust maju ehitada, on kadunud või kängunud. Ma ei tea, kui palju täna pannakse rõhku ametikoolides puidust majade ehitamise õpetamisele. Näiteks Norras paarkümmend aastat tagasi õpetati ehitusinseneridele marginaalsel tundide arvul puidust ehitamist. Kordades rohkem saadakse infot betooni kohta. Siin mängivad rolli ka tavad, kuidas on harjumused kujunenud – usun, et meid mõjutab vahepealne 50 aastat, kus puidu-traditsioonid jäid tahaplaanile.»

Oskus ja teave määrab

Puitmajade ehitamisel mängib rolli maksimaalne tehaseline valmidus. «Näiteks ehitusplatsil pole mõistlik puitmaju ehitada. Puit on väga hea materjal, sellest saab ehitada mastaapseid rajatisi, aga ta on küllaltki kapriisne. Pead täpselt teadma, kuidas ja miks teed, milliseid tehnoloogiaid kasutada. Hea on tegutseda kontrollitud kliimas, kus kõik on puhas ja kuiv. See mõjutab otseselt ehituse kvaliteeti, millistes tingimustes töötada,» selgitas Leppik. «Kui räägime tehases tootmisest ja hiljem ehitamisest, siis on meil olemas erinevaid tehnoloogiaid, mida Eestis juba kasutatakse. Näiteks ruumilised 3D-elemendid puitkarkassil, neidsamu elemente saab toota massiivpuidust, kus kandev konstruktsioon on läbinisti puidust – CLT (ristkihtliimpuit). Selliste ruumiliste elementide tootmisel saab saavutada maksimaalse tehaselise valmiduse. Tasaelemente saab ka tehases valmis ehitada ja toota liimpuidust elemente. Liimpuidu kasutamise eeliseks on võime taluda suuri koormuseid, samas on liimpuit nägus toode. Ilmselgelt on tegu keskkonnasõbraliku ja kohaliku tootega.»

Millal võiks Eestisse ehitada Bergeni korrusmaja teisiku?

Leppik selgitas, et ehitusregulatsioonid ei piira sellise maja ehitamist. «Küll võtab aega, et meie ametkonnad aktsepteeriksid korrusmaja kerkimist Eestisse, jõuame uuesti sinna, et loevad tavad ja harjumused. Näiteks Päästeamet areneb kiiresti ja loodame, et ühel päeval ollakse valmis aktsepteerima niisuguseid ehitisi. Loodame, et ühel päeval saabki taolist maja Eestis teha. Kindlasti kerkib küsimus: kes on arendaja, milline on meil puitkortermaja hind ja kes lõppkokkuvõttes on ostja?» arutles Leppik. «See on tänamatu prognoos ja ma ei oska vastata. Lõppkokkuvõttes peaks meie tegevus andma Eestis ehitajatele indu juurde. Selleks, et asi õnnestuks, peab olema soodne pinnas ja oskus asju teha – kvaliteet peab olema. Täna veel Eestis seda täit valmidust pole, aga me liigume sinnapoole.»

Artikkel ilmus Postimehe Kinnisvara ja Ehitus novembrikuu numbris.

Populaarne

Tagasi üles