Arhitekt Must: Keldrimäe uueks Kalamajaks!

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Paneelmaju võiks käsitleda toormaterjalina, mida saab vajadusel värvidega esile tõsta.
Paneelmaju võiks käsitleda toormaterjalina, mida saab vajadusel värvidega esile tõsta. Foto: ARHITEKT MUST

Arhitekt Must kirjutab Postimehe Kinnisvara ja ehituse erilehes, et Tallinna kesklinna südames paiknev Keldrimäe ei jää oma asukohaga alla ei Kalamajale ega Kadriorule.

Nendest kahest asub Keldrimäe kesklinnale lähemalgi. Potentsiaali on Keldrimäel ka inimeste arvu ja tiheduse poolest. Miskipärast ei ole sellest siiski kujunenud väärtusliku linnaruumi ja selge iseloomuga asumit.

Suur osa Keldrimäel varem paiknenud hoonestusest hävis märtsipommitamises. Palju puithooneid lammutati 1970. aastate lõpus, et rajada asemele uued kõrged paneelmajad.  Ruumi sai tänane Keskturg, piirkonna põhiline elavdaja ja tõmbenumber ülejäänud Tallinna elanike jaoks. Alles on veel mõned paneelelamute vahel paiknevad puithooned, ka Kaasani kirik – need eristavad Keldrimäed ülejäänud paneelpiirkondade tuimast ühetaolisusest, aga muudavad samal ajal piirkonna kaootilisemaks selgel rütmil ja kordusel põhinevatel Õismäe, Mustamäe ja Lasnamäega võrreldes.

Keldrimäe elavdamiseks ja kaardile viimiseks tuleb välja tuua selle piirkonna eripärad ja tõsta need esile. Vanad hooned saab korda teha ja muuta need atraktiivseks kohaliku linnaruumi käimatõmbajateks. Paneelmajade vaheline ala tuleb korrastada, muuta tühjast porisest muruväljakust kvaliteetseks linnaruumiks, kus on põhjust kohalikul elanikul ja külalisel oma vaba aega veeta.

Pakume välja, et paneelmaju võiks käsitleda kui toormaterjali, neid saab muuta, lõigata ja värvida nii, et ümbruskond sellest paremaks ja iseloomulikumaks muutuks. Hoovid saab piirkondade kaupa üksteisest eristada erinevate materjalide ja värvide kasutamisega. Lisaks teeme ettepaneku esimestest korrustest «välja lõigata» korterid ja ehitada sinna sisse mistahes muud funktsioonid. Katusel saaksid olla ülemiste korruste aiad imelise vaatega linnale. Olulisimaks hoovide elavdajaks on siiski erisuguvad väikesed paviljonid, kaetud ja katmata terrassidega, mis õigete kohtade peal asetsedes muudavad kogu piirkonna atraktiivseks.

Sarnaselt saab mõelda ka Lasnamäest, Õismäest ja Mustamäest. Pealekasvav põlvkond suhtub nendesse piirkondadesse teisiti kui praegune ja seega on neil võimalus muutuda uuteks noorte piirkondadeks, kus on madalamad kinnisvarahinnad ja kirev sotsiaalne elu. Selle potentsiaali elluviimiseks peaks paneelmajade rajoonid ja hooned muutuma paindlikuks ja muutustele vastuvõtvateks keskkondadeks. Eksperimenteerigem!

Arhitekt Must on väljamõeldud tegelaskuju. Pseudonüümi taga tegutsevad kolm noort arhitekti: Ott Alver, Alvin Järving ja Mari Rass.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles