Õige aeg krunti osta: elamumaa maksab kolm korda vähem kui buumiajal

Pärnu kesklinnas Pika tänava ääres tühjana seisev krunt, kus kunagi asus nn raudteemaja, puidust juugendvilla, mis põles ja paar aastat tagasi maha lammutati, on saanud endale uue hinnasildi.

FOTO: URMAS LUIK/PRNPM/EMF

Maa-ameti kinnisvaraturu ülevaatest selgub, et üle-eestiliselt on elamumaa hinnad kinnisvaraturu tipuga võrreldes langenud ligi kolm korda, kuid piirkonniti on muutused väga erinevad.

Enim tehti tehinguid 2006. aastal, hind kerkis aga kõigi aegade kõrgeimaks 2007. aastal. Pilt muutus oluliselt sama aasta lõpus ülemaailmse majanduskriisi tõttu. Pangad vähendasid eluasemelaene ja see kajastus järsult tehingute arvus ja hindades. Alates 2009. aastast hakkasid hinnad küll tasapisi kasvama, kuid tehingute arvus hüpet ei toimunud. Viimastel aastatel (2013–2014) on tehinguid siiski rohkem olnud, kuid hinnad on pigem langenud.

Nii kõrgema hinnataseme kui ka tehinguaktiivsuse poolest eristuvad Eesti suuremad linnad ning Tallinna ja Tartut ümbritsevad omavalitsused, kuid hinnad võivad kõikuda ka omavalitsuse piires. Suuremad erinevused ilmnevad eelkõige Tallinna ja Tartut ümbritsevate valdades. Mida kaugemale aga jäävad vallad suurematest keskustest, seda väiksemaid hinnaerinevusi võib täheldada.

Kui aga võrrelda tänaseid hoonestamata elamumaa hindasid 2001. aasta korralise hindamise aegsete hindadega, siis ilmneb kasvutendents. Mõnes omavalitsuses on hinnad kasvanud 2 ning mõnes isegi kuni 8 korda. Samas on kõigi Eesti piirkondade hoonestamata elamumaa väärtuste väljatoomine keeruline, kuna paljudes piirkondades ei ole tehtud adekvaatse hinnangu saamiseks vajalikul määral tehinguid. Ka mõjutavad hindu mereranna lähedus, kaugus suurematest linnadest ja krundi pindala. Näiteks kõige suurem mõjutsoon on Tallinna ümbruses, kus see linnulennult ulatub ligikaudu 30 kilomeetrini. Tartu ja Pärnu mõjutsooni ulatus on linnulennult ligikaudu 10 km.

Populaarne

Tagasi üles