Hüva nõu: kuidas valida radiaatorit?

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Radiaator.

FOTO: Liis Treimann / Postimees

Ilmad lähevad jahedamaks ning tuleb taas mõelda, kuidas tuba soojaks kütta. Postimehe koduportaali lugejatel aitavad radiaatorit valida  Bauhofi tootejuhid Teet Tallo ja Tanel Kaare.

Radiaatori valimisel on parim lähtuda professionaalsest kütteprojektist. Arvestada tuleb toa suurust, küttevee temperatuuri, soovitud toatemperatuuri, hoone soojustust jne. Ligilähedaselt võib arvestada, et  eluruumide võimsustarve on 20-40 W/m3, kus 20 W/m3 on väga hästi soojustatud uuseramu ning 40 w/m3 kohta on amortiseerunud hoone võimsustarve. Radiaatori kasutamisel sadestub aja jooksul sisepinnale katlakivi, mis toob kaasa küttevõimsuse vähenemise. Seega on soovitav valida algselt veidi võimsam radiaator ja pöörata tähelepanu küttesüsteemi hooldusele.

Radiaatori paigaldamiseks on vajalikud kandurid, õhutuskork ja pimekorgid. Mõnel tootjal on need tarvikud juba radiaatoriga kaasa pandud, vajadusel saab neid komplektina juurde osta. Kindlasti soovitame radiaatorile paigaldada termostaadi, mis lubab reguleerida ruumi temperatuuri ja hoida seda püsival tasemel. Termostaadi kasutamine võimaldab olulist säästu energiatarbimises.

Kui soovitakse vahetada välja amortiseerunud radiaator kuid torustik on veel korralik, siis on mõistlik valida selline radiaator, mis sobib olemasolevate torudega (kontrollima peab, kas ühendus on alt või küljelt ja milline on monteerimiskõrgus). Mõned kauplused müüvad selliseid radiaatoreid renoveerimisradiaatorite nime all. .

Mis vahe on malmradiaatoril, alumiinium ja terasradiaatoril? Kas malmradikaid üldse veel müüakse ja ostetatakse?

Oluliseks kriteeriumiks radiaatori valikul on kasutatud materjal. Tänapäeval on selgelt rohkem müüdavamad alumiinium- ja terasradiaatorid. Malmradiaatoreid müüakse oluliselt vähem.

 Alumiiniumi eeliseks on väga hea soojusjuhtivus, st  kütte sisselülitamisel soojeneb radiaator väga kiiresti, nad on pika tööeaga, korrosioonikindlad, kergema kaaluga ja neid on lihtsam ja odavam paigaldada, kui näiteks terasradiaatoreid. Terasradiaatori eeliseks on pisut parem hinna ja võimsuse suhe - see on odavam kui analoogse võimsusega alumiiniumradiaator, samuti tema soojuse salvestamise võime, ka peale kütte väljalülitamist annab radiaator veel sooja.

Milline radiaator millise küttesüsteemiga sobib?

Esmalt tasub selgeks teha, millist toodet vajatakse. Valikus on elektriga töötavad, kütteveesüsteemi lülitatavad ja  ka roostevabad radiaatorid.

Kuidas elektriradiaatorit õieti kasutada ja millise võimsusega see peaks olema?

Elektriradiaatorid on lihtne ja töökindel küttelahendus erinevate ruumide jaoks. Neid on kerge ja mugav paigaldada ning vahetada uuemate tüüpide vastu. Praktiliselt kogu tarbitav elektrienergia muundub soojuseks. Elektriradiaatorid saavutavad kiiresti soovitud temperatuuri ruumis, nad  reageerivad kiiresti ka  temperatuuri muutustele, mis tulenevad muudest soojusallikatest ruumis (päike, kamin, palju inimesi jne). Elektriradiaatoreid saab paigaldada nii seinale kui põrandale, sobivad nii kuivadesse kui niisketesse ruumidesse (IP21)

Elektriradiaator tuleks paigalda ruumis akna alla. Rusikareeglina arvestatakse küttevõimsuseks radiaatorite puhul 30 W/m3. Näiteks kui ruumi pindala on 10 m2 ja kõrgus 2,5 m, seega hoone kubatuur on 25 m3. Seega vajalik küttevõimsus antud ruumis on 25*30=750 W. Vanemates majades ja halvema soojusisolatsiooniga ruumides tuleks arvestada 40 W/m3, uuemates majades piisab ka 20 W/ m3 küttevõimsusest.

Kasutamisel tuleks lähtuda tootja kasutus- ja paigaldusjuhendist. Elektriradiaatoreid on mitmeid erinevaid tüüpe:  õliradiaatorid, konvektorid, infrapuna paneelkiirgurid,  soojuskiirgurid,  lisaks paigaldatakse neile erinevaid elektroonilisi või mehhaanilisi termostaate ja kõigil neil on oma iseärasused. Üldreeglina ei tohi elektriradiaatoreid kinni katta (näiteks nende peal riideid kuivatada), see võib põhjustada seadme ülekuumenemise ja tuleohtu.

Populaarne

Tagasi üles