Seitse suurt viga, mida ruumide koristamisel tehakse

Koristamine.

FOTO: Panther Media

Koduportaali lugejad vastasid küsitluses ülekaalukalt, et partneri kodu puhul huvitab neid selle kord ja puhtus. «Koristamise eesmärgiks on puhtuse saavutamine. Sageli keskendutakse pelgalt tegevustele – koristatakse küll, aga pindadele jääb ikkagi mustus, tihti kantakse mustust laiali koristamise käigus,» nendib Puhastusekspert OÜ tegevjuht Helge Alt Postimehe kinnisvara ja ehituse erilehes.

Altii sõnul määratakse ka koristusteenuse tellimisel küll ära see, kui sagedasti ja millist tegevust sooritatakse, ent ei küsita, kas see tegelikult ka puhtuse tagab. «Pahatihti mitte,» nendib Alt. Oluline oleks tema sõnul kokku leppida, kui tihti ja millist puhtust soovitakse – soovitu saavutamine oleneb paljudest muutuvatest asjaoludest ning ei ole otstarbekas pidevalt ühtmoodi tegutseda. «Tulemusliku koristuse puhul tehakse vaid seda, mis on vajalik oodatud puhtusastme saavutamiseks.

Iga tegevus, mida koristamisel teeme, võtab kaasa maksimaalsel hulgal mustust ja on tegijale kerge. Siia kuulub otstarbekas ainete, tarvikute ja meetodite valik, arvestades pinnakattematerjali eripära ja eemaldatavat mustust,» nendib ta.

Suurimad vead koristamisel:

1. Peetakse silmas koristamise sagedust, ent mitte tulemust.

Kas kõik koristamise käigus ette tulevad tegevused on puhtuse saavutamiseks vältimatult vajalikud, sellele sageli ei mõelda. Nõnda juhtub, et puhastatakse puhtaid pindu ja samas võivad pikalt jääda puhastamata mustad pinnad või aetakse mustus hoopis laiali.

2. Ei ole üheselt selge, milline on oodatud puhtusaste ja kas see on antud ruumide eripära silmas pidades otstarbekas.

3. Koristusmeetoditega kantakse pindadele mustust laiali. Näiteks kui kasutatav lapp või mopp on liiga märg ja pinda ei kuivatata, kui on ainet üle doseeritud, siis jäävad pindadele hallikad kihid. Sellised kihid muudavad ruumi rusuvaks ja tekitavad tunde, et miski pole korras. Sageli ei osata määratleda, milles on tegelikult probleem.

4. Teatud kohad jäävad pikalt puhastamata, sest ruumi ei vaadata tervikuna.

5. Koristusmeetodeid kasutatakse valesti. Olenevalt mustuse eripärast tuleb valida koristustekstiilide niisutusaste. Näiteks väheniiskel ja niiskel meetodil on suur vahe. Erinevate mustuste puhul tuleb kasutada erisuguseid meetodeid. Aastaaegade vaheldumisel ja klientide tegevuse tulemusel puutume erinevatel ajahetkedel kokku erineva mustusega. Sageli seda ei arvestata ja olenemata mustuse eripärast pestakse põrandaid ikka ühel ja samal viisil.

6. Ei rakendata eelniisutatud lappidega koristamist. Mõistlik oleks võtta koristusalale kaasa piisavas koguses niisutatud koristustekstiile ning pärast töö lõppu pesta need pesumasinas. Pahatihti käiakse koristusalal veeämbriga, kus pidavalt pestakse kasutatavaid lappe ja moppe. Selline tegevus võtab tööajast vähemalt 25%, koristustekstiilid on tavaliselt mustad ja liiga märjad.

7. Koristusaineid kasutatakse valesti, doseeritakse kas üle või liiga vähe, mille tulemusena mustus ei eemaldu ja liigse doseeringu puhul jääb pinnale kiht, mis kinnitab enda külge uut mustust.

Populaarne

Tagasi üles