Kolm palkmajadega seotud müüti, mis segadust tekitavad
7. august 2015, 13:35
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Palkmajadega käivad kaasas 3 levinud müüti, mis segadust tekitavad - Finnlogi blogis selgitatakse, kuidas asjad tegelikult on.
Müüt nr 1: Palkmaja hingab ja ei vaja ventilatsiooni
Ehitusmaterjalide hingamine on eksitav väljend, millest võib aru saada, et läbi materjali toimub õhuvahetus. Palkmaja puhul on kuulda mõnikord arvamusi, et maja õhuvahetus toimub näiteks läbi palkseina ning seetõttu ruumides õhuvahetusele ei pea mõtlema.
Puitmaterjalil on võime siduda niiskust ja seeläbi võimaldab see ühtlustada ruumide õhuniiskust. Suurema õhuniiskuse korral seob puit niiskust rohkem ja väiksema õhuniiskuse korral annab ruumi õhuniiskust tagasi. Sellist puidu õhuniiskuse reguleerimise võimet nimetatakse ekslikult „hingamiseks“, mis jätab palju ruumi arusaamatusteks ja valesti mõistmiseks. Palkmaja võime, ruumide niiskustaset pidevalt reguleerida ja ühtlustada niimoodi niiskuse kõikumist, loob ruumis mugavama mikrokliima ning on kindlasti palkmaja üks vaieldamatuid eeliseid.
Palkmaja nagu iga teine maja vajab eraldi õhuvahetust ja ventilatsiooni ei tohi ka palkmajas ära unustada.
Müüt nr 2: Uue palkmaja palkide olulise vajumise tõttu tekib maja seintesse aastate jooksul rohkelt külmasildu või kohti, kust tuul hakkab läbi puhuma
Kui palkmaja on õigesti projekteeritud ja ehitatud siis palkide vajumisega on arvestatud (konstruktiivselt võimaldatakse vajumisi) ning see toimub ühtlaselt ning märkimisväärseid probleeme seintega ei teki. Vajumine on seotud ennekõike puidu kuivamisega tekkiva mahukahanemisega, ulatudes massiivse täispalkmaja seina puhul u. 3-4 cm /m kohta. Võtmekoht on kasutatud puitmaterjali niiskusesisaldus. Mida suurema niiskusega on kasutatud palgimaterjal, seda suuremaid hilisemaid vajumisi on oodata.
Liimpuidust palkmajade puhul on seinapalkide vajumine aga oluliselt väiksem, olles vaid u. 1 cm/m kohta. Nagu iga maja vajab ka palkmaja aeg-ajalt ülevaatamist ja kohendamist, kuid kasutades maja ehitamisel kvaliteetselt kuivatatud puitmaterjali ning järgides kõiki palkmaja ehitamisega seotud nõudeid, ei teki seinte läbipuhumist või muid probleeme.
Müüt nr 3: Palkmaja ei ole soojapidav
Palkmaja puhul keskendutakse mõnevõrra liigselt välisseinte soojapidavusele, jättes tähelepanuta, et maja soojakadudest ainult u. 14% on seotud välisseintega, kuid on veel väga palju tegureid, mis mõjutavad maja soojakadu nagu maja ventilatsioon ehk õhuvahetus ruumides, maja õhupidavus, välisuksed ja aknapinnad, põranda – ja katuse soojustus jne. Seetõttu tervikuna on palkmaja soojakaod välisseinast väiksed ning lisaks kompenseeritakse seinakonstruktsiooni väiksemat soojapidavust paremini soojustatud põranda- ja katusekonstruktsioonidega.