Olete just teele asunud, kui peast käib läbi hirmutav mõte: äkki jäi triikraud või elektripliit sisse? Nutimajade ekspert Jung Baltikumi osakonna direktor Raimundas Skurdenis kinnitab, et hoone automatiseerimine aitab taolised hirmud ära hoida.
Nutikodu: hajameelsete pääsetee?
5. august 2015, 20:54
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nutikodud, mis on ühendatud mobiiltelefonidega, saavad koduomanikke kaitsta kahel viisil: nad saavad teavitada häirest kodus, saates SMS teavituse. «Näiteks on üks nupp kui alarmisüsteem, mis lülitub sisse, kui lahkud kodust,» rääkis Skurdenis. «See lülitab välja elektrivoolu kõikides seadmetes, mis koduomanik on läbi programmeerimise määranud ohtlikuks. Seega, hetkel, mil lahkud kodust ning sisestad koodi alarmisüsteemi, lülitub välja elekter kõikides valitud seadmetes ning need jäävad «standby» olekusse.»
Tarka hoonet on võimalik seadistada ka veevarustust välja lülitama, juhuks kui kedagi pole kodus pikema perioodi vältel. Hoonet on spetsialisti sõnul võimalik automatiseerida ka nii, et kui lahkud kodust pikemaks perioodiks näiteks tööle, nädalavahetuseks, pikemaks puhkuseks, siis süsteem automaatselt katkestab hoone veevarustuse.
Veekahjude vältimiseks saab vannituppa paigaldada ka andurid. Kui põrandale tekib rohkem vett kui tavaliselt ning vann on sisestatud süsteemi, blokeerib see automaatselt veevaru ning teavitab sellest omanikku SMSiga.
Kodu kontrollimine eemalt
Kindlustunnet pakub ka võimalus jälgida oma kodu käitumist eemalt. Automaatikalahendus pakub võimalust seadistada või kontrollida nutikodu ükskõik, millisest maailma otsast. Kui majja on paigaldatud kaameraid, on võimalik neid jälgida distantsilt ning vajadusel reageerida – näiteks siis, kui pliit on jäänud sisse lülitatuks.
Nutimaja kaitseb Skurdenise sõnul ka pisiõnnetuste eest, nagu näiteks varba ära löömine. «Kui öösel peaks tekkima soov vannituppa või kööki minna, siis valgustavad teekonda anduritega, vaid 10% valgustusvõimega lambid. Elektrikatkestuste ajal on võimalik usaldada elektrigeneraatorit või mõnd muud elektri kogumise seadet,» selgitas ta.
Nutimaja võib tema sõnul jalutada ka koduloomi. «Automaatselt avaneda võib ka uks õue, et saaks lubada lemmiku jalutuskäigule. Nutisüsteem tunneb kaelarihma järgi ära selle, kes naasta soovib ning tuppa lubatakse, vaid sensoriga märgistatud neljajalgsed.»
Lapsed ja kodumasinad
Nutimajadel on mitmeid funktsioone, mis reguleerivad laste ümberkäimist kodumasinatega: näiteks sisestades koodi või sõrmejälje juhtimispulti, otsustab maja, kellel on luba sisse lülitada teatavaid kodumasinaid.
Paljudes Euroopa riikides kasutatakse aga automaatsüsteeme eakate või puuetega inimeste kodudes. «Näiteks kui hommikul ei lülitata sisse vannitoa valgusteid ega kohvimasinat, saadab maja informatsiooni sotsiaaltöötajale või pereliikmele, kellel on võimalus kõnega kontrollida, kas kõik on korras. Selline lahendus ei sega kellegi eraelu, ent on abimeheks abivajajatele,» selgitas Skurdenis.