Köögi kavandamine: kas eraldi köök või köök-elutuba?

Köök-elutuba.

FOTO: SCANPIX

Enamikus Eestis kerkivates uuselamutes naljalt eraldiseisvat kööki ei kohta. «Elutuba ja köök ühe ruumina on tõepoolest muutunud tüüplahenduseks ning eraldatud köök on eriti just uue kortermaja puhul pigem väga erandlik lahendus,» rääkis Postimehe koduportaalile ka sisearhitekt Eeva Masso.

Tema sõnul on korterite plaanilahendus võrreldes endisaegse eraldatud köögi, söögitoa ja elutoaga palju teisenenud. «Köök- elutoa kasuks räägib võimalus tervel perel koos peale tööpäeva ühes ruumis viibida. Kes teeb süüa, kes samas suures ruumis midagi muud,» selgitas Masso. «Samuti saab teoreetiliselt hakkama ka vähema hulga ruutmeetritega, mille hind on viimasel ajal väga kõrgele tõusnud. Kindlasti on see mugav lahendus ka väikeste lastega perele, kus söögitegemise kõrvalt on mugav lastel silm peal hoida.»

Sisearhitekti hinnangul on köök-elutoa vastuargumendiks aga n-ö rööprähklemise ruumi tekkimine, kus kõik tegevused korraga käsil. «Võib juhtuda, et õhupuhasti müra ei lase soovijal vaadata näiteks telekat ja elutuba täitub väiksemas ruumis põhjalikuma söögivalmistamise korral söögilõhnaga,» nentis ta.

Esik ja köök

Aga mis teha siis, kui uusarenduses on aga ruumi kokkuhoiu mõttes kõik üheks ruumiks muudetud: nii sissepääs-esik kui ka kööginurk-elutuba on ühes ruumis? «Kuid kui eelnevad kaks põhimõtet on suuresti maitse küsimus, siis esik ja köök koos on pigem planeeringuline viga,» nentis Masso. «See võiks ehk tulla kõne alla väga väikese ja väga erandliku, näiteks teisest funktsioonist, nt tehasesse ümber ehitatud hoonesse loodud eluaseme puhul.»  Esikus peaks tema sõnul kindlasti olema ruumi üleriietele, mis ei tohiks toiduvalmistamisele liiga lähedal paikneda. «Samas võibki näiteks garderoobikapp olla eralduseks köögi ja esiku vahel.  Mugava planeeringu korral pääseb esikust kiirelt kööki.»

Tikutoosi-kööginurk

Mõni uus korter võiks ju tunduda päris mõnus, aga köögile on jäetud väga vähe ruumi. «Väga väikesed köögid ka suurtes korterites on ehk eelmise buumi jääknähud,» leidis Masso. « Siis oli tavaline, et inimesed ütlesid, et pere kodus ei söögi koos, mingit toiduvalmistamist ei toimu ja ainus vajalik on külmkapp ja mikrolaineahi. Selles osas on eestlane astunud selge sammu aeglasema ja nautlevama elustiili poole, kuna kuulen väga sageli, et inimeste jaoks on (koos) kokkamine väga oluline ja köök üks olulisemaid ruume elamises,» rääkis ta ning tema hinnangul on vähemalt Tallinnas suurem osa arendajaid selle suundumusega arvestamas. «Siiski jätkab köök rõõmsalt elutoa väärika osana, olgu küll endisest suuremana. Inimeste soovides on aga näha vajadust ka kerge eraldusvõimaluse (nt vaheseina või lükandukse) järele, mis võimaldaks köögi täielikult, kuid mitte püsivalt elutoast eraldada. Samas päris eraldi kööki vaid söögivalmistamise ruumina eestlane praegu siiski tagasi ei tundu igatsevat,» mainis Masso.

Populaarne

Tagasi üles