Korteri üürihind peab endas peegeldama korteri asukohta, kvaliteeti, üürileandmise teenuse kvaliteeti, aga ka üürikorteri sisustuse kvaliteeti. Tühja korteri väljaüürimine on enamasti keeruline, sest on vähe inimesi, kel oma mööbel üürikorterisse kaasavõtmiseks olemas on, kirjutab Tõnu Toompark Kinnisvarakool OÜst.
Köögimööbel peab olemas olema
Üürnik eeldab ikkagi enamasti elementaarse sisseehitatud mööbli ehk seinakappide ja pehme mööbli ehk diivanite ning laudade-toolide olemasolu. Kindlasti peab väljaüüritavas korteris olema köögimööbel. Ükski üürnik ei hakka oma kulude ja kirjadega üürikorterisse köögimööblit soetama.
Rohkema sisustusega korter otseselt üürihinda väga ei tõsta. Küll aitab korralikult korterisisustus üürniku kiiremini leida ja seeläbi vakantsust vähendada. Kindlasti on kusagil üksikud üürnikud, kes soovivad tühja korterit, kuid neid leida on tõenäoliselt üsna keeruline, ehkki mitte võimatu.
Sisustus peab olema korralik
Üürnik ei eelda enamasti, et üürikorteri sisustus oleks uus, äsja mööblikauplusest toodud. Kõlbab ka kasutatud mööbel. Siiski peab üürileandja arvestama, et oma vana ja äraviskamiseni kulunud mööbli üürikorterisse kolimine ei ole päris see, mida üürnik ootab. Üürnik ootab, et sisustusena pakutav mööbel oleks korralik, ilma oluliste amortiseerumise märkideta. Sisustuse kõrval tasub märkida, et väljaüüritav korter peaks olema koristatud ja puhas.
Üürikorterit ei tasu liigselt sisustada
Sisustusega ei ole ka mõtet üle pingutada – nugade-kahvlite või voodipesu üürikorteri sisustuses pakkumine pikaajalise üüri puhul ei ole mõistlik. Ülesisustatud korter ei pruugi hea olla, sest salamisi loodab üürileandja saada sisustuse eest ekstrahinda, kuid üürnik ei ole valmis seda maksma, kui sisustus tema vajaduste jaoks ei sobi.
Kui üürnik soovib, et üürileandja viiks väljaüüritavast korterist minema voodi ja kapi, siis peab üürileandjal olemas olema koht nende turvaliseks ladustamiseks.
Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere.