Kompromiss, mida kodu ostes kunagi teha ei tohi

Anna-Liisa Mets
, Kodustiil.ee vastutav toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: www.flickr.com

Oma kodu otsinguil olles võib teha nii mõnegi järeleandmise, kuid on üks, mida kindlasti teha ei tohi.

Kõige suurem viga, mida algajad koduotsijad tegema ja hiljem kibedasti kahetsema kipuvad, on otsus osta remontivajav kodu, kui unistuseks on uusarendus. 

Tihti minnakse sellele kompromissile siis, kui otsingud on juba pikaks veninud ja otsija kannatamatuks muutunud. Lõpuks tundub, et vahet pole - peaasi, et midagi ostetud saaks.

Vastupidine stsenaarium - remonidiarmastajale valmislahendus - poleks sugugi nii hull. Kuid remontivajav elamine inimesele, kes remonti üldse ei naudi, on nii vale kui olla saab.

34aastane Ivi näiteks on üks neist, kes elukaaslasega kahepeale ostetud esimese kodu puhul läks seda teed, et ostis kodu, mis vajas kõpitsemist, kuigi nad mõlemad kujutlesid end algusest peale pigem uusarenduses elamas. 

«Me kahetsesime seda üsna ruttu. Kolisime kohe pärast ostmist sisse ja mõtlesime, et tasapisi remondime, aga tegelikult tekitas väljavaade elada keset remondikaost meis nii suurt vastumeelsust, et poolteist aastat hiljem panime kodu hoopis uuesti müüki,» ütleb ta. 

Järgmise koha otsinguil jäi paar endale kindlaks: mingu aega, kaua läheb, kolivad nad ainult veel värvi järgi lõhnavasse kodusse. Ja nii ka läks. «See ootamine tasus ära. Teadmine, et ma võin lihtsalt mööbli sisse kolida ega pea kusagil hakkama tapeeti vahetama, põrandaid üles võtma, vannituba ümber ehitama, see on ikka taevalik!» räägib Ivi.

Kas ja mida sina oma kodu soetamise juures kahetsenud oled? 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles