Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Mis oleks, kui koliks... Ruhnu?

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Ruhnu naine ja mees. | FOTO: Urmas Luik/Pärnu Postimees/Scanpix

Mis elu õigupoolest elatakse tillukesel Ruhnu saarel, mis on Eesti mandriosast nii kaugel, et oleks võinud õnnetute juhuste kokkulangemistel hoopis Lätile kuuluda?

Miks Ruhnu?

Ruhnu, nagu mitmed teised Eesti saared, tundub nii mõnelegi väga romantilise kohana, kus elada. Sellises maailmast eraldatuses, mida kogeb ainult väikesaartel, on midagi ligitõmbavat.

Kuna inimesi on Ruhnul vähe, sobib selline saareelu suurepäraselt neile, kellele meeldib, kui elu on kaassaarlaste omadega tihedalt läbipõimunud. Teistega tuleb osata läbi saada, muidu läheb elu poolesaja elanikuga saarel üsna ebamugavaks. Kuuldavasti on ruhnlased üldiselt väga ühtehoidev seltskond, üksteist toetatakse ja aidatakse kõiges ning koos võetakse palju ette. See on midagi, mis mandril pole sugugi nii iseenesestmõistetav.

Väikesel saarel elades tuleb kahtlemata pidevalt kokku puutuda ekstreemsete olukordade ja ootamatustega, olgu tegemist transpordimurede või olmeprobleemidega. Seega passib Ruhnu hästi neile, kes igatsevad midagi, mis mugavast linnaelust kardinaalselt erinev. Kuigi säärases sõnastuses võib see kõlada pigem peletavalt, on sellises elus tegelikult omajagu põnevat.

Ruhnu põhiline ühendus muu maailmaga. FOTO: URMAS LUIK/PÄRNU POSTIMEES/SCANPIX

Mis räägib Ruhnu kahjuks?

Seesama romantiline eraldatus on üks saareelu suuremaid miinuseid: kui suurematelt saartelt saab peaaegu ilmast ja aastaajast olenemata ikka liikuma, siis Ruhnu võib kehval ajal ollagi muust maailmast täiesti ära lõigatud ja seda üsna pikalt.

Ka ilmastikutingimused võivad mandrilt tulnu esiotsa ära ehmatada: kui õues on tuuline, siis väikesel saarel mere meelevallas võib see tihti tähendada ikka päris korralikku maru.

Seda mugavust, et lähed hommikul kaheksast õhtul üheteistkümneni mugavalt ükskõik mis ajal toidupoodi, Ruhnus ei ole. Kõik suuremad sisseostud tuleb teha kusagil mujal: mandril, Saaremaal, miks mitte ka Lätis.

Üleüldse kõik mandrile või suuremale saarele omased mugavused on Ruhnus raskesti kättesaadavad. Kehv võib olla ka arstiabi.

Kui kallis?

Kui kallis on Ruhnu kinnisvara, on raske öelda. Kinnisvaraportaalides selle väikesaare ühtki pakkumist üleval ei ole. Tühjus valitseb nii majade, korterite kui üürikodude pakkumiste all.

Suure tõenäosusega on kinnisvarahinnad seal kokkuleppe küsimus ja kel huvi Ruhnule kolida, võiks ühendust võtta kohaliku omavalitsusega: kui seal mingeid pakkumisi on, oskavad ilmselt just nemad aidata.

Elumaja Ruhnus. FOTO: LIIS TREIMANN/POSTIMEES/SCANPIX BALTICS

Koolid?

Ruhnul on olemas üheksaklassiline põhikool, kus tegutsevad liitklassid. Olemas on ka lasteaed.

Aga töö?

Tööga on Ruhnul küll nii, et kui sa sinna just mõne pakkumise pärast ei koli, tuleb pea tööle panna ja ise midagi välja mõelda. Eelnevalt maad kuulates võib muidugi selguda, et seal on mõnest spetsialistist kibe puudus käes, sest saare püsielanike seas pole kindlasti mitte esindatud kõik ametid, millest kohalikud unistavad. Arvestama peab sel juhul aga sellega, et kuna elanikke vähe, võib ka koormusega olla kehvasti.

Väikesaartel pole haruldane, kui tuleb olla meister mitmes ametis. Või siis tuleb välja mõelda võimalus kaugtöö tegemiseks.

Ka turismiäri on üks võimalus, kuidas Ruhnul suvel talverasva koguda, kuid mõned ettevõtted on seal juba olemas ja saare väiksuse tõttu neid sinna lõputult ei mahu.

Kauplus Ruhnus. FOTO: LIIS TREIMANN/POSTIMEES/SCANPIX BALTICS

Mida vabal ajal teha?

Ruhnlased peavad ise oma elu huvitavaks tegema, sest mandrile omaseid meelelahutusvõimalusi - teatreid, kinosid, arvukaid kohvikuid ja loendamatul hulgal spordiklubisid - siin lihtsalt ei ole.

Kuid elu käib Ruhnus sellegipoolest. Koosviibimisi ja kultuuriüritusi korraldatakse rahvamajas ja Ruhnu kultuuriaidas. Olemas on ka oma lauluväljak.

Teisipäeviti ja neljapäeviti toimub rahvamajas võimlemisring. Spordiüritused tekivad Ruhnus kodulehe andmetel sageli spontaanselt: kellelgi tuleb tuju ja korraldataksegi ära. Traditsiooniliselt peetakse Ruhnus rattarallit, jooksuvõistluseid, rannavõrkpalliturniire.

Saarel on ka raamatukogu, kirik ja selle juures tegutsev kogudus ning muuseum.

Ruhnu rahvarõivais naised. FOTO: URMAS LUIK/PÄRNU POSTIMEES/SCANPIX

Kuhu sööma minna?

Ringsu sadamas on avatud kohvik Yljes. Lahti on see iga päev ja kes kohal käinud ning seal söönud, kiidab, et toidud on väga head. Korraldatakse ka brunche.

Ettetellimisel pakuvad sööke ka Ruhnu turismitalud Tiigi, Buldersi ja Liisi talu.

Midagi veel?

  • Ruhnu saar on mandri-Lätile oluliselt lähemal kui mandri-Eestile.
  • Saar on tõsiselt pisike, kõigest 12 ruutkilomeetrit.
  • Ruhnus asub Eesti vanim puitehitis ja ühtlasi meie vanim säilinud puidust pühakoda, 1644. aastal ehitatud kirik.

Ruhnu lambad. FOTO: LIIS TREIMANN/POSTIMEES/SCANPIX BALTICS

Tagasi üles