Seda, et keegi kinnisvaraomanikuks saamist kahetseb, naljalt ei kuule. Ometi julgeb mõni üksik seda siiski tunnistada.
Majaomanik: kolm põhjust, miks ma kahetsen, et me kodu ostsime (3)
Laurel Elis Niedospial on majaomanik juba mõnda aega. Popsugarile kirjutatud artiklis tõdeb ta, et kuigi see kõik on kahtlemata väga tore, on päevi, kus ta igatseb rentnikuelu kogu hingest. Miks? Laurel nimetab peamised põhjused.
Vabadus
Rentnikuna oli Laurelil ja tema abikaasal naise hinnangul palju rohkem vabadust ja muretust. Nad käisid pikkadel reisidel muretsemata, mis toimub kodus. Majaomanikeks saades see muutus.
Vähem julgust
Laurel ütleb, et üürikorterites elades suhtus ta sisustus- ja kujundusküsimustesse märksa vabamalt. Oma isiklikus kodus ei ole ta enam nii julge eksperimenteerija kui üürikorteripäevil - ta tunneb survet mõelda püsivamas võtmes.
Ajafaktor
Maja nõuab palju pidevalt hoolt ja vaeva, seega paarisuhte ja põnevate ühiste tegemiste jaoks jääb seda oluliselt vähemaks. Laurel tõdeb, et majaomanikuna elavad nad pidevas ajapuuduses. Mured, mis enne jäid üürikodu omaniku kanda, on nüüd nende isiklikud.
Miks nad maja maha ei müü ja ei koli? Laurel ütleb, et kuigi ta vahepeal sellest tõesti unistab, leiab ta vähemasti praegu, et majal on siiski märkimisväärseid plusse. Ta usub, et lapsel peab olema hubane kodu, kus kasvada, mitte peatuspaik. Peab olema turvaline keskkond, võimalus kooli jalutada. Ja ka talle endale ning tema mehele meeldib, et neil on koht, kuhu juured maasse ajada. Mis ei tähenda, et ta ei igatseks vahel siiski väga eelneva elu muretust.
Kas sina oled koduomanik? Kas oled seda otsust kahetsenud?
Või oled hoopis põhimõtteline rentnik? Kui nii, siis miks? Anna teada kommentaarides, meie Facebooki-lehel või kirjuta meile anonüümselt SIIT.