Eesti aiapidajad tapavad võõra kahjuri pähe massiliselt kodumaist tegelast
16. september 2017, 08:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hirmust võõrliigi ees on Eesti aiapidajad asunud massiliselt hävitama kõiki talle sarnanevaid tegelasi, tehes sellega liiga meie enda kodumaistele abilistele.
Hispaania teetigu ehk Lusitaania teetigu on meie aedades kahjuks juba mitmeid aastaid üsna tuttav kahjur, kes on niiöelda sissetungija: Eestisse on ta jõudnud välismaalt siia saabuvate taimedega. Palju kahju tekitavad nad eeskätt uuselamurajoonides, kus tahetakse soodsa hinnaga kiiresti piisavat haljastust ja soetatakse seepärast tihti just välisriikidest toodud ja soodsama hinnatasemega taimi, mille mullapallides kahjurid tihti pesitsevadki. Sealtkaudu jõuavad nad koduaedadesse, parkidesse ja metsaallagi. Lusitaanlane on kahjur: ta hävitab üsna valimatult kõiki lilli ja taimi, mis kätte saab. Tõrjuda on teda raske, näiteks haned, kanad ja pardid teda süüa ei taha. Ainsaks variandiks on kokkukorjamine ja hävitamine ning siit saabki alguse olukord, kus inimesed on kätte saanud ainult osa infost ja hävitavad seetõttu ka Hispaania teeteole sarnanevaid kodumaiseid limukaid, kes tegelikult aiapidajale hoopis kasuks on.
Keskkonnaameti liigikaitse peaspetsialist Eike Vunk ütleb, et lusitaanlase pähe langevad tõesti tihti ohvriks kodumaised mustad seateod, kes toitub kõdust ja on seepärast aiapidajale suureks abiks. «Enne võõrliigi kõrvaldamist tuleb kindlaks teha, kas see on ikka võõrliik, et mitte kahjustada meie kodumaiseid liike,» rõhutab Vunk.
Kuidas võõrliiki ära tunda? Värvuselt võib hispaanlane olla väga erinev: tumepruunist punakani, oranžist kollaseni, noortel võib olla külgedel tumedamaid jooni. «Seetõttu ei pruugi liigi määramine tõesti lihtne olla, kuna teod võivad olla erinevas vanuses, eri mõõtu ja eri värvi. Meie kodumaistest teetigudest (vööt-, võsa-, mets- ja kollane teetigu) on ta oluliselt suurem (7-15 cm pikkune) ja sarnaneb seetõttu pigem sellistele kodumaistele liikidele nagu must- ja suur-seatigu. Lusitaania teetigu saab eristada meie kodumaistest seatigudest selle poolest, et Lusitaania teeteo lima on kollakas, suur- ja must-seateo lima aga värvitu. Lisaks on must-seatigu erinevalt võõrliigist alati musta värvi,» räägib Vunk.
Selleks, et teadmatusest mitte aiale kasulikke kodumaiseid tigusid tappa, soovitab Vunk tungivalt vaadata, kui pikk on isend ning kas tema värv kattub sisserännanud võõrliigi omaga, samuti tuleb kindlasti vaadata, mis värvi on tema lima. Kusjuures roomamisjälg võib ka hispaanlasel olla värvitu, keha kattev lima aga alati kollakas. Hispaanlase eritunnuseks on veel see, et ta tõmbub ärritunult kerra, hingamisava on mantlikilbi esiosal ja tallaserv on eredavärviline.
Seega: enne, kui aias hävitustööle asud, veendu kindlasti, et tegemist on sissetoodud võõrliigiga, kes aeda tõsiselt kahjustab. Vastasel juhul võid hävitada kodumaise kasuliku seateo.
Väga asjalikku materjali Lusitaania teeteo kohta leiab Keskkonnaameti infolehelt.