Argentiina kunstnik Marta Minujín päästis tulesurma määratud 100 000 keelatud raamatut üle kogu maailma. Avaldades vastupanu poliitilisele repressioonile, ehitas naine üheskoos Kasseli ülikooli tudengitega elusuuruses Parthenoni templi.
Keelatud raamatutest Parthenoni templiks
/nginx/o/2018/02/27/7645899t1hd0c1.jpg)
12. september 2017, 14:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Documenta 14 kunstifestivali raames ehitatud tempel koosneb ühtekokku 170 erinevast teosest. Raamatuid eristab tavaraamatutest asjaolu, et need kas olid teatud ajahetkel keelatud või on seda käesoleval momendil.
Teosed on kogutud erinevatest maailmajagudest, näitamaks tsensuuri aktuaalsust tänapäeval. Saksamaa ilmselt kõige vastuolulisemat raamatut, Adolf Hitleri «Mein Kampfi» (tõlkes Minu võitlus), seal aga ei leidu ning seda väga heal põhjusel.
Natsid olid teadagi väga suured tsensorid ning sellest tulenevalt on Minujín teinud strateegilise otsuse ka eksponaadi asukoha valikul. Naise kunstiteos platseerub ajaloolises paigas, kus 1933. aasta tsensuurikampaania käigus põletati pea 2000 raamatut.
Allikas: archdaily.com