Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Majavamm hävitas kahe noore eesti pere kodu

4
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Pilt, mida ei taha oma kodus näha mitte keegi - põrandapraost välja pressinud vamm Agnes Puusti elutoas. | FOTO: Erakogu

Vamm on iga majaomaniku õudusunenägu: kui see kord ründab, on võitlust temaga väga raske võita. Kahel eesti perel on see lahing praegu pooleli.

Majavammi viljakehad põrandaliistu vahelt välja kasvamas. FOTO: Kalle Pilt

Pildil on näha majavammi pruun eostolm keldris ja viljakeha keldri laes. FOTO: Kalle Pilt

Üles võetud, tugevalt seenest kahjustunud põrand Tuuli Õnniku kodus. FOTO: Erakogu

Agnes Puust on oma abikaasaga juba mitu aastat renoveerinud üht vana väärikat hoonet, tehtud on palju tööd. Suve lõpus tabas neid aga šokk: selgus, et põrandate all vohab vamm. See polnud neil päris esimene kord seenega kokku puutuda. «Vamm lõi meil välja korra varem vannitoa juures. Kunagi on valatud vannitoa põrand otse vanale puitpõrandale ja eeldasime, et vamm sai alguse sealt,» räägib Puust. Toona tehti vannitoa all korralik tõrje ja usuti, et sellega on asi ühel pool.

Nüüd aga selgus, et tegelikult on vamm alguse saanud hoopis elutoa põranda alt ja sealt vannitoa poole liikunud. Ilmselgelt oli vamm majas sees juba siis, kui nad kodu ostsid, kuid pretensioonide esitamise aeg on möödas ja kuigi mingi võimalus kahjutasu saada ehk oleks, ei soovi Puust sellega tegeleda. «Kohtuveskid on aeglased ja majavammi korral on aeg suure tähtsusega. Peame olulisemaks levikut takistada ja vammi likvideerida,» räägib ta.

Puusti perel on tulnud vammi tõrjeks üles võtta kogu elutoa põrand, umbes 40 ruutmeetrit, ja lammutada osa kipsseintest. «Kõige rohkem on kahju vanadest tugipalkidest, mis meil keset tuba seisid. Oleme püüdnud maksimaalselt vana säilitada ja selle nimel palju tunde töötanud, neid lõkkesse viia oli päris raske. Osa annab küll päästa, aga tunne pole enam päris see,» ütleb naine kurvalt.

Vammist lõplikult vabanemiseks konsulteeris pere spetsialistiga, kuid tõrje ja remont on plaanis ise teha. «Nii on lihtsalt palju soodsam,» ütleb ta. Jutt ei ole siiski väikesest rahast: tööde kogumaksumus on 4000 eurot.

Umbes samal ajal Puusti perega tegi samasuguse ebameeldiva avastuse Tuuli Õnniku pere Võrumaal. 26. augustil avastas Õnnik, et köögis valamukapi juures on põrandaliist õhus. Et põhjust välja selgitada, lammutasid nad põranda. Vaatepilt oli jahmatav: päevavalgele tuli seeneniidistik.

Alguses tundus, et kahju pole ehk väga suur, kuid vähehaaval selgus, et vamm on haaranud kogu majaaluse osa. Kõikjal leidus seeneniidistikku ja võimsaid viljakehasid. Kogu viie aasta jooksul tehtud remont nullitakse vammitõrjega ja kui tõrje tehtud, tuleb alustada otsast.

Õnnik on juhtunust siiamaani šokis ega tea täpselt, kuidas eluga edasi minna – maja, kus nad oma kahe lapsega elavad, muutub mõneks ajaks elamiskõlbmatuks. Kuhu seniks lastega kolida, seda ta veel ei tea. Õnniku pere on tellinud tõrjetööd spetsialistidelt ning kuna kahjustused tunduvad olevat suuremad kui Puustide majal, läheb neil töödeks tublisti rohkem raha: esialgse arvutuse põhjal 14 000 euro kanti.

Soodne seeneaasta

Kalle Pilt Eesti Mükoloogiauuringute Keskusest ütleb, et lõppenud jahe ja niiske suvi oli seenele väga soodne, mistõttu on see järjekordne majavammiaasta. Tema sõnul pole eespool kirjeldatud lood sugugi haruldased. «Mul on tulnud ette mitmeid juhtumeid, kus noor pere ostab korteri ja esimese paari aasta jooksul leitakse majavamm ning pere peab lisaks väljakäidud ostusummale oluliselt investeerima remonditöödesse ja tõrjesse. On ka kohtujuhtumeid, sest majavamm läheb varjatud puuduste alla, ning osal juhtudel on omanikud saanud müüjalt kahjutasu. Kui müüjal veel midagi on, sest kinnisvaraarendajad kipuvad pärast müüki kaduma,» räägib Pilt.

Majavamm võib rünnata ka uusehitist. Kui on väiksemgi seenekahtlus, soovitab Pilt enne tehingu tegemist kaasata spetsialisti, kes hoone üle vaatab. Renoveerimise puhul tuleb kõik enne hoolikalt läbi mõelda. «Kõige rohkem tuleb mõelda ehitusfüüsikale, et kusagil ei hakkaks kumuleeruma või kondenseeruma õhuniiskus. Kõige suurem viga, mis remondil tehakse, on see, et jäetakse vanad põrandad või seinad alles ning uued ehitatakse peale.

Isegi kui vanas põrandas kahjustust pole, tekivad sinna soodsad tingimused majavammi arenguks,» selgitab mees. Teine suur viga on liiga vähene soojustamine, mille tagajärjel nihkub kastepunkt konstruktsiooni sisse ja tekib märgumine. «Sama asi on isoleerimata külmaveetorudega, mille välispinnal kondenseerub intensiivselt õhuniiskus,» räägib spetsialist.

Kui soetatud vana maja on eelnevalt osaliselt renoveeritud, ei tähenda see Pildi sõnul tingimata, et kõik tehtu lammutada tuleb – tehtud töid saab mitmesuguste meetoditega kontrollida. Kontrollima peab aga igal juhul ning kindlasti ei tohi jätta tähelepanuta  niiskete ruumide ümbrust ja põrandaid, sest just seal on seeneoht suurem. «Tuleb tunnistada, et äsja vahetatud põrandad teevad mind alati ettevaatlikuks, eriti osaliselt vahetatud põrandad,» ütleb Pilt.

Kui vamm leitud, on kõige kiirem töö konstruktsioonide avamine kogu kahjustuspiirkonna ulatuses – see aeglustab märkimisväärselt seene arengut. «Loomulikult soovitan võimalusel kutsuda appi spetsialist, kes määrab ära kahjustuse piirid ja annab soovitusi, kuidas edasi käituda,» räägib Pilt. Keemilise töötluse võiks usaldada spetsialistidele ning Pilt rõhutab veel kord, et äärmiselt tähtis on taastamistöödel järgida ehitusfüüsika reegleid.

Tõrje ajaks soovitab Pilt igal juhul välja kolida. Kuigi teadusartiklite põhjal majavammi eostel keemilist mõju pole, on seeneniidistik ja viljakehad happelised ning võivad nahaga kokkupuutel tekitada ärritust.

Tuuli pere lugu saab pikemalt lugeda tema Facebooki-kontol. Pere on tänulik ka igasuguse rahalise toetuse eest: Tuuli Õnnik, EE881010011600239221.

Tagasi üles