Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Kinnisvara pärandamiseks on mitu viisi

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
FOTO: panthermedia.net / Jakub Krechowicz

Mida vanemaks inimene saab, seda suurema tõenäosusega tekib tal küsimus, kuidas oleks kinnisvara kõige mõistlikum järeltulijatele pärandada. Nimelt on selleks lausa kolm võimalust: kirjutada testament, teha pärimis- või kinkeleping.

Kui inimene soovib oma vara üle elu lõpuni ise otsustada, siis on mõistlik teha pärimisleping või testament. Kui aga kinnisvara omanik on nõus sellest kohe lahti ütlema, võib teha kinkelepingu.

«Testamendiga teeb isik korraldusi oma surma puhuks – testamendis nimetatud pärijale läheb testaatori vara omand üle pärast testaatori surma,» selgitas notar Kristel Jänese. Testamendi tühistamiseks ei vaja selle tegija kellegi teise nõusolekut ja ta saab testamenti eluaja jooksul alati muuta.

Pärimisleping on aga kokkulepe, mis on sõlmitud pärandaja ja teise isiku vahel. «Testamendist eristab pärismislepingut see, et lepingu tühistamiseks vajab pärandaja teise lepingupoole nõusolekut,» selgitas notar.

Kinkelepingu sõlmivad aga kinkija ja kingisaaja ning vara läheb kingisaajale üle juba kinkija eluajal. Sellest lepingust taganeda on tunduvalt keerulisem ning kinkija peaks arvestama, et kingitud kinnisvarale tal enam õigust ei ole.

Lepingute hinnad võivad olla erinevad: notari juures on testamendi tegemise hind 32,55 eurot, kuid kinkelepingu puhul sõltub notari tasu vara väärtusest – mida väiksema väärtusega on kinnistu, seda väiksem on tasu. Siiski ei maksa lähtuda ainult notaritasu suurusest, valida tuleks endale sobivaim variant.

NÄIDE: Pensionieas naine soovib, et pärast tema surma kuuluks tema maamaja tema tütrele. Rohkem järeltulijaid naisel ei ole ja ta on oma otsuses täiesti kindel.

Vandeadvokaat Indrek Kukk arvab, et sellisel juhul mõistlik teha testament. Testamendi eelis seadusjärgse pärimise ees on eelkõige see, et testamendiga määratakse konkreetselt kindlaks iga pärija isik ning temale langev osa pärandist. See aitab vältida hilisemaid võimalikke õigusvaidlusi pärijate vahel (juhul kui võimalikke pärijaid on mitu).

Advokaat Sven Veltmanni sõnul võiks olukorras, kus inimene on oma tahtes täiesti kindel, kaaluda ka kinkelepingut. «Samuti on otstarbekas sõlmida kinkelepingu tehingu osana notaris isikliku kasutusõiguse seadmine maamaja kinnistule, et kinkija saaks seda oma tahte kohaselt kuni surmani kasutada,» andis Veltmann nõu.

NÄIDE: Pensionieale läheneval mehel on kolm last, kuid ainult üks suur eramaja. Mees ei taha valida, millisele lapsele ta maja pärandab, ning soovib, et kõik kolm saaksid majast pärast tema surma osa. Mis oleks kõige mõistlikum valik ja kellele kuuluks maja, kui testamenti või lepinguid ei tehta?

Sellisel juhul oleks Kuke sõnul mõistlik teha testament ning jagada maja kolme lapse vahel võrdsetes osades. «Kui testamenti ega mistahes muud dokumenti koostada ei soovita, toimub pensionieas mehe surma korral seadusjärgne pärimine ning kõik kolm tema last pärivad maja eelduslikult võrdsetes osades,» selgitas Kukk. Siiski võib selline olukord tekitada pärijate vahel vaidlusi, mistõttu soovitab Kukk teha testamendi või pärimislepingu.

Tagasi üles