Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Mis oleks, kui koliks... Naissaarele?

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Naissaare sadam. | FOTO: KÜLLIKE ROOVÄLI/PM/SCANPIX BALTICS

Saksa keeles öeldakse selle saare kohta Nargen, rootsi keeles Nargö ja eesti keeles Naissaar. Suvel turistina on seal käinud ilmselt paljud – kujutaksid sa seal ennast aga elamast?

Miks Naissaar?

Eesti põhjaranniku suurimal saarel Naissaarel ei elanud pea viiskümmend aastat ühtegi tsiviilelanikku. NVS Liidu ajal oli see nimelt relvajõudude valduses olev suletud territoorium, kuhu rajati meremiinide ladu ja montaažitehas.

Pärast Eesti taasiseseisvumist on inimestel seal aga taaskord õigus elada. See ei ole kohe kindlasti aga igaühe jaoks – arvestada tuleb nimelt sellega, et paljusid elementaarseid asju seal lihtsalt ei ole. Kui sul ei ole majal päikesepaneele või isiklikku generaatorit, ei ole sul näiteks isegi elektrit.

Kui sa armastad aga privaatsust, merelähedust ja puutumatut loodust, on Naissaar ideaalne paik, kus endale kodu luua. Milleks elada terve oma elu lärmakas ja tolmuses linnas, kui meil on olemas selline paradiisisaar?

Üheks plussiks on ka see, et Tallinn asub tegelikult vaid kiviviske kaugusel – mööda laevateed on vahemaa umbes 20 kilomeetrit.

Naissaare rannamaastik. Foto: KÜLLIKE ROOVÄLI/PM/SCANPIX BALTICS

Mis räägib Naissaare kahjuks?

Hoolimata sellest, et talvel elab saarel umbes kümme elanikku ning suvel paarkümmend, keeldub riik Naissaart püsiasustusega väikesaarte hulka arvamast. See tähendab aga omakorda seda, et Naissaarel ei ole saarevahi ametikohta, aastaringset laevaliiklust mandriga, riik ei hoolda teid ega taga elektrivarustust.

Saarel ei ole ka poodi, kooli ega haiglat. Seega, kui näiteks kohvikoor saab hommikul otsa, on Naissaare elanikul kaks võimalust – sõita mandrile toidupoodi või juua kohvi mustalt.

Naissaare suurimaks probleemiks on ilmselt see, et laevaliiklus mandriga on kehv. Reisilaev Monica sõidab Naissaare ja Tallinna vahet regulaarselt vaid maist oktoobrini. Seega on hädavajalik isikliku paadi olemasolu. Kui meri peaks jääs olema, ei saa liigelda aga sellegagi.

Naissaarlased ei kavatse aga käed rüpes istuda. Selleks, et oma huvisid kaitsta, loodi hiljuti MTÜ Naissaarlaste Kogukond. Üheks eesmärgiks on see, et Naissaar arvataks püsiasustusega väikesaarte hulka.

Kui kallis?

Vanu paneelmaju ega moodsaid uusarendusi Naissaarelt ei leia. Kohalike sõnu vanu talumaju ja krunte, mida osta saaks, aga on.

Ka kinnisvaraportaalides müüakse üsna magusaid merelähedasi maatükke. Soovi korral saab osta ühe krundi ka näiteks majakarbiga.

Kinnistu Naissaarel, mille müügihinnaks on 107 000 eurot. / KV.EE

Koolid?

Erinevalt Pranglist ja Kihnust, kus on lausa põhikoolid, Naissaarel kooli ei ole. Selle tõttu on seal kooliealiste lastega üsna keeruline elada – iga päev paadiga just lapsi mandrile ei sõiduta. Alati on võimalik oma järeltulijatele aga koduõpet pakkuda.

Aga töö?

Kui sul on soov Naissaarel elada, tuleb sul arvestada sellega, et saarelt töökohta ei leia. Kui siis ainult suvel turismivaldkonnas – näiteks giidi või majutusepakkujana.

See ei tähenda aga seda, et Naissaarel elades peab automaatselt töötu olema. Tänapäeval pakuvad nimelt paljud ettevõtted inimestele kaugtöövõimalust. Sul on vaja hankida endale ainult arvuti ja internetiühendus.

Kuna Naissaarel on vaikne ja rahulik, on see iseenesest ideaalne paik töö tegemiseks. Suvel võib halva õnne korral su taluhoovi mõni lärmav turist või suvepäevade grupp küll ära eksida, kuid talvel on see pea võimatu.

Mida vabal ajal teha?

Naissaarel on palju püsisuvitajaid, kellel on saarel oma suvekodu. Suveperioodil veedetakse kindlasti palju aega liivarandades, merel kaatriga sõites või looduspargis matkates. Loodus- ja kultuuriväärtustega tutvumiseks on tähistatud kolm matkarada: Militaarrada, Keskrada ja Lõunarada.

Turistide üheks lemmiktegevusteks on aga ilmselt kastiautoga saare avastamine. Naissaarel on hulgaliselt erinevatest ajastutest pärinevaid sõjalisi rajatisi.

Foto: KÜLLIKE ROOVÄLI/PM/SCANPIX BALTICS

Naissaare üheks pärliks on Tõnu Kaljustele kuuluv Omari küün, kus toimuvad suviti erinevad kontserdid ja teatrietendused. Seal toimuvad ka Nargenfestivali erinevad kontserdid.

Dirigent Tõnu Kaljuste Naissaare koduhoovil Foto: Tairo Lutter/Postimees/Scanpix

Naissaar on eriline ka selle poolest, et see on kitsarööpmelisi raudteesid täis. Eelmise aasta juulis keelati Naissaare legendaarsel rongijuhil Peedo Lehtlal ehk Petkal aga kahjuks omatehtud dresiiniga ja selle vaguniga turistide vedamine. Tehnilise järelevalve ameti sõnul ei vasta kitsarööpmeline raudtee ning iseehitatud rong tingimustele ning on ohtlik.

Peedo Lehtla Naissaarelt Foto: Birgit Itse /Järva Teataja

Kus süüa?

Kas enda või naabri köögis – restorane ega burgeriputkasid seal ei ole. Naissaare turismi- ja puhkekeskuses on suviti turistidele avatud aga baar. Ettetellimisel pakutakse gruppidele ka hommiku-, lõuna- ja õhtusööke.

Midagi veel?

  • 19. sajandi lõpus ehitati sinna palju uhkeid suvilaid.
  • 1917. aasta detsembrist kuni 1918. aasta 26. veebruarini eksisteeris Naissaarel Naissaare Nõukogude Vabariik. Vabariigi kuulutasid välja 90 Naissaare garnisoni madrust ukraina anarhosündikalist Stepan Petritšenko juhtimisel.
  • 1939. aastal oli saarel 404 elanikku, enamuses rootslased.
Tagasi üles