Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Kus elavad Eesti kõige rikkamad inimesed?

1
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Hetkel kõige kallim korter Tallinna Vanalinnas | FOTO: www.kv.ee

Läbi aegade on Eesti jõukamatel inimestel välja kujunenud piirkonnad, kuhu nad kõige parema meelega kinnisvara soetavad. Samuti on neil kodude väljanägemise suhtes kindlad ja väga sarnased eelistused.

Äri- ja elamispindade hindaja Toomas Vaksi sõnul ostavad jõukad eluasemeid ikka sinna, kus on kõige kõrgemad kinnisvarahinnad ehk Harjumaale ja Tallinna. «Keskmisest kõrgema sissetulekuga isikud ostavad linnasiseselt elamispindasid terviklikult arendatud ja korraliku taristuga uuselamupiirkondadesse,» rääkis Vaks.

1Partner Kinnisvara tegevjuhi Martin Vahteri sõnul võib jõukate inimeste elukohti tegelikult leida väga tavalistest elamupiirkondadest. Tallinna linnaosadest on aga kindlasti eelistatud kesklinn ja seal enamasti vanalinn. Samas ostetakse Vaksi sõnul elamuid või suvilaid ka rahulikumatesse piirkondadesse, kuid argipäevase elu tõttu elatakse peamiselt kesklinna piirkonnas.

Kinnisturaamatu andmetel on vanalinnas korter nii mõnelgi Eesti rikaste edetabeli esiotsa kuuluval inimesel: Urmas Sõõrumaal, Margus Linnamäel, Väino Kaldojal ja paljudel teistel. Uhkemate vanalinna korterite hinnad jäävad enamasti poole miljoni kuni miljoni euro kanti. Eesti kinnisvaraturul on kõige kallim vanalinna korter aga praegu müügis lausa 2,5 miljoni euroga. Tegemist on seitsmetoalise korteriga, milles on kolm korrust, taastatud keskaja elemendid ja idülliline siseõu.

Hetkel kõige kallim korter Tallinna Vanalinnas / www.kv.ee

Eramajade puhul soetavad aga jõukamad inimesed kinnistu juba linnast kaugemale mere äärde. Populaarsemad ja uhkemad eramud asuvad enamasti rannikuäärsetes piirkondades, kus on müravaene, looduskaunis, privaatne ja kõrghaljastatud piirkond. «Rikkurite meeliskohad on näiteks Viimsi, Pirita, Kakumäe ja Tabasalu. Samuti võib eksklusiivseid eramuid leida Nõmme linnaosas,» rääkis Vahter.

Kui arvestada eramuid, võib kinnisturaamatu andmetel üheks Eesti rikkurite meelispaigaks pidada Piritat. Seal on eramaja näiteks Armin Karul, Urmas Sõõrumaal, Mati Pollil ja Elar Sarapuul.

Enamasti maksavad korralikud majad Pirital umbes pool miljonit eurot. Just Pirital on müügis Eesti kinnisvaraturu kõige kallim maja, mida pakutakse 3,3 miljoni euroga. Mere läheduses paiknevas kodus on kaksteist tuba, bassein, suur saunaruum ja oma veinikelder. See aga ei ole selle piirkonna majade puhul midagi erilist ega ainukordset.

Eesti kinnisvaraturu hetke kõige kallim maja Pirital / www.kv.ee

Kinnisvaraekspertide sõnul ei ole aastate jooksul populaarsemates piirkondades kardinaalseid muutusi toimunud. «Aeg-ajalt küll lisanduvad mõned uuseramurajoonid või korterelamud, aga need pigem täiendavad valikut kui muudavad fookust,» avaldas Vahter arvamust. Samas lisab Vaks, et viimaste aastatega on isegi veel populaarsemaks muutunud mereäärsed alad. «Projektitoetustega on rekonstrueeritud sadamaalasid, loodud kvaliteetseid restorane ja läbi viidud krundiarendusi. Need kõik väärtustavad mereäärseid piirkondi,» rääkis hindaja.

Vaksi sõnul Eestis rikkust ei häbeneta ja jõukamate inimeste kodud on Steve Jobsi tagasihoidlikust elumajast kaugel. «Sisse ehitatakse basseinid, spaa-rajatised, veinikeldrid koos jahutusseadmetega jne,» teadis Vaks. Näiteks müüs tuntud ettevõtja Priit Piilmann mõni aasta tagasi oma Pirita kodu, mille hinnaks oli 1,4 miljonit eurot. Tema kinnistu oli suure krundiga, võimsa terrassi ja garaažiga. Samuti ei puudunud kodust hiiglaslik garderoob ega välibassein.

«Rikkurid eelistavad enamasti tänapäevase arhitektuuri ja tehniliste lahendustega eramuid, mis asuvad piisavalt suurel krundil, kust kindlasti ei puudu saun, spaa ja nii sise- kui välibasseinid,» teadis kinnisvarabüroo Kaanon arendusjuht Härmo Haljaste.

Vaksi sõnul ei tohi jõukamad inimesed aga ka päris kõike ehitada. «Kohalikud omavalitsused on seadnud piirangud, et säilitada piirkonnale omane arhitektuur ja hoida ala terviklikkust,» rääkis spetsialist. «Näiteks Nõmmel on hinnatud suurtel kruntidel eestiaegsed majad, kuid tihtipeale jäävad need üldpindalalt väikeseks. Sel juhul visandavad arhitektid juurde ülimalt minimalistliku betoonkeha, mis üldjuhul rahuldab kõiki osapooli.» Sellist minimalistlikku ja funk-stiili viljeletakse Eestis ning eriti Viimsis viimasel ajal üha rohkem.

Tagasi üles