Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Eestlased, kes lasevad tasuta oma kodus ööbida

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Lisaks tasuta ööbimiskoha pakkumisele, teevad tavaliselt võõrustajad oma külalistele ka ümbruskonnas ringkäigu. Fotol on eestlane Ruth Vassel, kes viis USAst pärit Mary ja Briani Hüpassaare rabasse matkama. | FOTO: Erakogu

Eestlased naljalt võõrastega ei räägi ning veel harvem avavad nad oma koduukse mõnele võhivõõrale. Leidub aga neid, kes seda teevad.

Viimasel ajal koguvad üha suuremat populaarsust veebiportaalid, mille kaudu saab kas välismaalastele ööbimispaika pakkuda või hoopis ise võõras riigis kellegi diivanil ööbida.

Pärnumaalt pärit 32-aastane Ruth Vassel on võõrustanud oma majas kuut välismaalast: kaht hääletavat poola poissi, Itaaliast pärit noormeest, motomatkajat Türgist ja abielupaari Ameerikast, kes elavad hoopis Hiinas. «Samuti olen suhelnud näiteks Brasiiliast ja Austraaliast pärit ränduritega ja jaganud reisinõu iraani naisterahvale,» rääkis Vassel.

Et välismaalastele oma kodus magamiskohta pakkuda, kasutab Vassel veebilehte Couchsurfing. Tegemist on portaaliga, mille kaudu on võimalus leida endale tasuta ööbimiskoht mis tahes riigis. Sama põhimõttega portaalid on veel näiteks Trustroots, Hospitality Club ja BeWelcome.

21-aastase Võrust pärit Liina Punamäe sõnul ei ole couchsurfing’u eesmärk aga ainult tasuta magamiskoht. «Suurt rolli mängib ka võõrustajaga suhtlemine ja kogemuste vahetamine,» rääkis Punamäe. Tema on oma külaliste ja majutajatega käinud näiteks koos kontsertidel, matkamas, söömas ja boolingut mängimas. Neiu sõnul on couchsurfing hea võimalus, kuidas ellu põnevust tuua.

Vassel hakkas võõrastele tasuta ööbimiskohta pakkuma oma ääretult hea kogemuse tõttu. «Esimest korda kuulsin sohvasurfist ühelt sõbrannalt, kui planeerisime Šveitsi minna,» rääkis naine. Nimelt tekkis sõbrannadel mõte veeta mõni päev hoopis Itaalias – öömaja eest ei tahetud aga suurt summat välja käia. «Pisust olime hirmul, sest kumbki polnud varem couchsurfing’ut kasutanud. Otsustasime, et kui kohapeal tundub midagi kahtlast, siis kas või lihtsalt jookseme,» meenutas Vassel. Võõrustaja valiku tegid naised aga puhtalt selle põhjal, kes tundus neile kõige usaldusväärsem.

Neidude võõrustaja osutus tõeliselt muhedaks kohalikuks, kes tutvustas neile ümbrust ja vaatamisväärsusi. Pärast seda nägi Vassel couchsurfing’ut kui head võimalust, mille abil laiendada silmaringi ja töötada oma eelarvamuste kallal. Niisiis otsustas naine sellega aktiivsemalt tegelema hakata.

Fotol on diivan, millel Vassel oma külalistel tasuta ööbida laseb. / Erakogu

Kuna Vasselil endal ei ole võimalust sel suvel reisida, otsustas ta hoopis Eestis võõrustada nii paljusid välismaalasi, kui suudab. «Võiks ju arvata, et kes see ikka tahab külastada mu tagasihoidlikku hurtsikut Pärnumaal, aga näe, tahavad, ja kuidas veel!» naeris ta.

Ööbimisvõimalused tuuakse Vasseli sõnul tavaliselt välja internetis oma profiilil. «Nõus ollakse nii diivani kui madratsiga, omaette tuba on muidugi juba eriti hea tase. Minul on suur maja ja kuigi see on osaliselt seest renoveerimata, olen siiski saanud võõrustada mitut külalist korraga ja pakkuda neile eraldi tube,» rääkis Vassel. Samuti lubab ta kasutada oma suurt aeda telkimiseks ja grillimiseks. «Pakun alati ka puhtaid saunalinu ja voodiriideid, pesumasina kasutamise võimalust ja iseenesestmõistetavalt pesemis- ja kokkamisvõimalust.»

Tallinnas kahetoalises Mustamäe korteris elav 22-aastane Laura Tõnisson välismaalastele eraldi tuba pakkuda ei saa, kuid tema sõnul on külalised alati ka diivanikoha või madratsiga rahul. «Olen välismaalasi võõrustanud juba neli korda ja iga kord olen positiivse kogemuse võrra rikkamaks saanud. Pakun külalistele alati piisavalt privaatsust, pesemisvõimalust ja kõike muud eluks vajalikku,» selgitas Tõnisson. «Ükskord pidin küll oma elutuppa ära mahutama nii sakslastest noorpaari kui ühe hollandi neiu, kuid õnneks said nad omavahel väga hästi läbi ja probleeme ei tekkinud. Kusjuures hollandist pärit tüdruk rääkis meile, kuidas pidi ta ükskord magamiskotiga üksi pimedas kuuritaolises aiamajakeses ööbima. Niisiis oli ta minu suure nurgadiivaniga väga rahul,» jutustas naine.

Punamäe elab ülikooli ajal ühiselamus ja sel ajal ta ööbimiskohta pakkuda ei saa. Küll aga on talle endale välismaal ööbides pakutud alati eraldi tuba. «Ühel korral pakkus majutaja mulle ja mu sõbrannale oma suurt voodit ja kolis ise elutuppa diivanile. Küll aga mainis ta, et kui me oleks mehed olnud, oleks ta lasknud meil elutoas diivanil magada,» meenutas Punamäe.

Nii Vassel, Tõnisson kui Punamäe soovitavad couchsurfing’uga tegeleda – pakkuda ise oma diivanikohta või minna reisides kellelegi külla. «Siiski peaks enne inimese puhul korralikult eeltööd tegema. Kohe kui tekib tunne, et majutaja juures on midagi kahtlast, tuleks pakkumisest keelduda,» hoiatas Tõnisson.

Õnneks pole nad aga halva kogemuse osaliseks saanud, vaid kogunud hoopis hulga meeldivaid mälestusi. «Kui alguses arvan, et majutades suudan mina külalistele midagi pakkuda, siis lõpuks on ikkagi tunne, et sain ise ühe vahva kogemuse võrra rikkamaks,» rääkis Vassel.

Fotol on Kesk-Eestis paiknev maja, kus Ruth Vassel külalistele ööbimiskohta pakub. / Erakogu

Tagasi üles