Lugeja küsib: mida teha, kui endine elukaaslane ei anna mu korterit tagasi?

Kortermaja Foto: KAMILLA SELINA LEPIK/Sakala

«Ostsin paar aastat tagasi korteri, mis on sajaprotsendiliselt minu omanduses, kuid mille sissemakse tasus minu toonane elukaaslane. Pärast lahkuminekut jäi korter tema valdusesse tingimusel, et ta ostab selle välja. Kõik meie kokkuleppega kaasnenud tähtajad on tuhat korda ületatud, kuid korterit pole ta suutnud lubadustest hoolimata enam kui 1,5 aasta jooksul välja osta ega ole ta ka korterit vabastanud (küll tasub ta korteriga seotud kulusid, kuid sellest on vähe kasu, sest minu eluasemekulusid see ei kata ja uut laenu võtta ei saa). Millised võimalused selline olukord mulle annab, et korter taas enda valdusesse saada, ning teisalt – millised õigused jäävad juriidiliselt minu eksile, kes on korteri remonti vahepealse aja jooksul märkimisväärselt panustanud?» küsib Postimehe lugeja.

Vastab Thor advokaadibüroo vandeadvokaat Sven Veltmann:

Märgin kohe ära, et Teie küsimuse asjaolud vajaksid mitmete nüansside osas täpsustamist, et anda väga selge vastus ning välistada võimalikud vastuolud. Kuna omalt poolt ei saa eeldada, et on veel mingeid asjaolusid, siis vastan lähtuvalt üksnes Teie kirjeldatud asjaolusid arvestades.

Võttes arvesse, et olete korteri ostnud umbes paar aastat tagasi ning olete kantud omanikuna kinnistusraamatusse, siis olete korteriomandi ainuomanik (AÕS 68 lg 1 tähenduses). Samuti on teil õigus korteriomandi väljanõudmiseks isikult, kes valdab korteriomandit ilma õigusliku aluseta (AÕS § 80 lg 1).

Arvestades, et korteriomandi valdaja ei ole kokkuleppeid täitnud, kohustuste täitmise aeg on saabunud ja on valdaja omavahelisi kokkuleppeid rikkunud korduvalt, siis esineb alus sellisest kokkuleppest kas taganemiseks või selle ülesütlemiseks. Seejärel on teil õigus nõuda korteriomandi valduse üleandmist teile kui omanikule.

Sellise nõude maksma panemiseks tuleb pöörduda kohtu poole. Samuti on tungivalt soovitav lahendada nõudekirjaga Teie poolt võimalikud vaidlusalused asjaolud enne kohtusse minekut, et kohtumenetlus oleks vähem aeganõudvam ja vähem kulukam. Välistatud ei ole ka võimalik kompromiss selles küsimuses valdajaga.

Mis puudutab valdaja tehtud kulutusi asjale (nii sissemakse, kui remondikulud), siis omab siin tähtsust, kas need on tehtud kokkuleppel teiega või nõusolekuta. Korteriomandi valdaja poolt tehtud kulutuse tagasinõudmine on iseenesest võimalik mõlemal juhul. Omaniku nõusolekuga tehtud valdaja kulutuste osas saab nõude esitada eelkõige lepingu täitmise (VÕS § 108), kahju hüvitamise (VÕS § 115) või samuti valdaja kulutuste hüvitamise nõude (AÕS § 88 lg 1) vormis. Kui kokkulepet kulutuste tegemise osas ei olnud, siis võib valdaja kulude hüvitamise nõude aluseks olla alusetu rikastumine (VÕS § 1028 lg 1 või VÕS § 1042 lg 1).

Kindlasti omab nõuete vastastikku maksma paneku osas tähendust, kas kokkulepped olid nõutavas vormis (nt notariaalsed, kirjalikud või suulised), mis oli nende tegelik sisu ning kas seda on võimalik tõendada. Nõude realiseeritavuse osas peab kindlasti aegsasti kontrollima nõuete võimaliku aegumisega seonduva (TsÜS § 146 jj või TsÜS § 149 jj). Samuti, kas saab esitada muid kokkuleppest või seadusest tulenavaid vastuväiteid.