/nginx/o/2017/06/29/6828249t1hbcd6.png)
Pea iga suvehooaeg toob endaga kaasa rändvaraste grupid. Talude ja suvilate omanikud otsivad tavaliselt kodust ära olles meelerahu turvaustest ja -lukkudest, kuid tegelikult toimub suurem osa vargusi hoopis pererahva kodus olles.
Turvaekspert: suurem osa vargusi toimub siis, kui pererahvas on kodus
29. juuni 2017, 14:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Rändvaraste jaoks on inimtühja majja sissemurdmine ühtaegu nii raskem kui ohtlikum, lisaks ei pruugi inimesteta majas ka kuigi palju väärtuslikku olla,» selgitas turvaekspert ja Rapid Security juhataja Vallo Põldma. «Seetõttu jääb enamik inimesi oma varast ilma ise kodus olles, enamasti magades.»
Varas otsib lihtsaimat tulu
Vargused ja sissemurdmised sagenevad eksperdi sõnul just suvekuudel, eriti piirkondades kuhu kolitakse suvitama. «Nii maailmast eraldatuse tunne kauges talus või naabrivalvetunne tihedas suvilarajoonis loovad turvalisuse illusiooni, mis teeb muretuks uste-akende sulgemise suhtes,» selgitab Põldma. Samuti suvila või maamaja aias toimetades või kiirelt koduküla randa lipates jääb uks suurema tõenäosusega lukustamata ja öösel lämbe ilmaga on lihtne jätta aknad ja rõduuksed irvakile.
Põldma sõnul asub varaste lemmikkraam enamasti toas. Lahtise akna taga peituvad sülearvutid, telefonid ja pisem elektroonika on lihtsamini kaasahaaratav ja kergemini turustatav kui tabaluku taha peidetud aiatehnika. Rääkimata tõsiasjast, et suveöisel külatänaval on kaasasolevat muruniidukit vastutulijale oluliselt raskem selgitada kui kotis olevat sülearvutit.
«Kerge on kaasa haarata ka esikus olevaid käekotte ja rahakotte, halvemal juhul ka võtmeid millega varas lähedalasuvasse kuuri, garaaži või autosse pääseb,» selgitab mees. Põldma sõnul on isegi juhtunud, et vargad on oma saagi ladunud pererahva autosse, mille võtmed majast pihta pandud. Või on varastatud võtmekomplekt, mille kadumist pererahvas ei pruugi esialgu varguseks pidadagi, ning tuldud rüüstele tagasi siis kui pererahvas on juba kodust ära läinud.
Varas ei karda tööd, vaeva ega ootamist. Seetõttu on turvalised uksed ja lukud olulised, sest suuremat lõhkumist ei soovita enamasti ette võtta. «Kuid neist üksi ei piisa rändvaraste eest kaitsmiseks. Neile ahvatlevam kraam pole enamasti taba ja luku, vaid irvakil akna või rõduukse taga,» selgitab ekspert.
Mis aitab?
«Olulisim on kogukonnatunne ja tähelepanelik suhtumine nii enda kui naabri varasse,» räägib ekspert. Näiteks suhtlevad paljud kogukonnad ja asumiseltsid igapäevaselt sotsiaalmeedias, kus antakse kahtlastest inimestest kiiresti teada.
Põldma arvates aitab varaste eemalhoidmiseks kindlasti ka koer. «Ükskõik kui julge varas ei roni majja, kus teab ootavat koera. Isegi kui see on rotisuurune ridikülikoer - lärmi teeb nii suur kui väike». Samas liigub koer enamasti koos pererahvaga ega hoia varast ära eemalolekul.
Sellisel juhul on mõistlik soetada oma koju valveseade. «Elu näitab, et majast kus näiteks alumine korrus ööseks valvesse pandud, kaob võõras huviline kiiresti esimese piiksatuse peale,» selgitab mees. Isegi reaalajas kaamerapilti nutitelefoni edastavad valveseadmed on tehnoloogia arenguga muutunud väga soodsaks ja lisavad veel ühe olulise kihi turvalisust: kui vargus siiski toimub, on süüdlaste leidmine ja neilt kahju väljanõudmine tänu videosalvestisele oluliselt lihtsam.