Koduomanikud on avastanud, et suvel saab hõlpsalt lisaraha teenida, kui enda puhkuse ja kodunt eemal viibimise ajaks eluase välja üürida. Kas see on aga ikka mõistlik valik?
Kas oma kodu suvel puhkajatele üürimine on pigem tulu- või tüliallikas?
8. juuni 2017, 14:43
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arco Vara Pärnu osakonna juht Diana Nõmme ütleb, et üldjoontes on kodu lühiajaline üürimine pikaajaliste üürilistega võrreldes siiski pigem vähemriskantne. «Lühiajaline üürnik tasub broneerimisel tavapäraselt kogu rendiperioodi eest ette, puudub võlgnevuse tekke risk,» ütleb ta.
Samuti tuleb lühiajaline üürnik Pärnusse puhkama ning meelt lahutama. «Üüripinnale tullakse vaid magama või pesema, võrreldes pikaajalise üürnikuga on lühiperioodil eluruumide kasutusaktiivsus oluliselt madalam. Risk omanikule, et korteris pahandust tehakse, on minimaalne,» selgitab Nõmme.
Lisaks soovivad paljudki lühiajalised üürijad tagasi tulla ning kindlustada järgmiseks puhkuseks omanikuga sama hea tehingu. Kuid alati ei pruugi kõik olla just nii roosiline.
Kutseline maakler Ott Kosk Pärnu Tõnisson Kinnisvarast on lühiajaliste üürileandmistega samuti hästi kursis - suvituspealinnas kasutavad paljud elanikud säärase lisaraha teenimise võimalust, sest seal toimub suve jooksul palju erinevaid üritusi, mis meelitavad kohale suure rahvamassi.
«Pärnus on aktiivseim üüriperiood juuni keskpaigast kuni augusti keskpaigani, umbes kaks kuud. Paljud korteriomanikud kasutavad antud aega ära, et natuke lisaraha teenida. Elavad samaaegselt suvilas või vanemate juures ning annavad enda korteri üürile suveturistidele,» räägib ta.
Tema sõnul kasutavad korteriomanikud üüritulu teenimiseks mitut viisi: kas tegelevad ise üürnike leidmisega, nende majutamisega, koristamise ja haldamisega või lasevad seda kõike teha kinnisvarafirmal. «Viimases osas lepitakse kokku halduse ulatuslikkuses, millest sõltub ka kinnisvarabüroo tasu,» ütleb Kosk.
Probleeme ikka on
Miinuseid, mis selliste väljaüürimistega kaasnevad, on mitmeid. Kose sõnul on üks suuremaid hetkel see, et turg on pakkumistest küllastunud. «Nõudlus on enam-vähem jäänud samaks, aga pakkumiste arv on mitmekordistunud. Seega kui korter pole rannas või kesklinnas, on raske seda hea hinnaga välja üürida,» ütleb ta.
Miinusena läheb mõistagi kirja ka see, et mitte keegi ei saa anda garantiid, et korter on sügisel samasuguses seisus nagu suve alguses. «Oleme näinud aastate jooksul palju erinevaid olukordi. Kõige värvikam on näiteks see, kus üürilised Weekend Festivaliks ennast üleni ära värvisid ja ega korter ka puutumata ei jäänud. Praeguseks on korteris teostatud remont ja omanik enam eriti suveüüriliste peale ei mõtle,» toob maakler näite.
Pidusid korraldavad sellised üürilised alatihti. «Olen käinud suvehooajal liialt tihti üürilepinguid erakorraliselt lõpetamas ja olukordi öösel lahendamas. Suveüüriga kaasneb alati risk ja sellega peab kahjuks arvestama,» sõnab Kosk.
Mida riskide maandamiseks teha? «Minupoolne soovitus oleks korralik üürileping, piisav tagatisraha, soovitav võtta dokumendi koopia, kindlusta maksimaalselt korter, vii korterist kõik isiklikud ja hinnalised asjad, tee üürilisele taustakontroll ja pane lepingusse kirja kõik isikud, kes kasutavad korterit,» soovitab maakler. Kui see kõik liiga keeruline tundub, aga korteri siiski välja üürida tahaks, saab kindlasti kasutada maakleri abi.