Mis oleks, kui koliks... Paldiskisse?
3. juuni 2017, 13:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Paldiski on üks väga põnev koht: nõukogude ajal pikalt peidus olnud kahe saarega linn on märksa mitmekesisem kui selle kohta levivad kehvad kuulujutud arvata lubavad.
Miks Paldiski?
Paldiski on looduskaunis kohas pankrannikul ja mere ääres asuv väike alahinnatud sadamalinn, mis pole pealinnast sugugi kaugel: kõigest 50 kilomeetrit. Tallinnaga on küllalt hea rongiühendus, mistõttu paljud mugavused, mida Paldiskis ei ole, on rongisõidukaugusel ja siiski kättesaadavad.
Kui ülejäänud Eesti peab Paldiskit üheks kahtlaseks kohaks, siis kohalikud hindavad väga siinset mitmekesist loodust, mis pakub võimalust kauniteks jalutuskäikudeks. Linna üheks osaks on ka pisikese paadisõidu kaugusel asuvad saared, Suur- ja Väike-Pakri.
Kuna levinud on arusaam, et endine sõjaväelinn on kõle ja trööstitu koht, on siia üsna soodne kodu osta - ilusa renoveeritud elamise võib saada oluliselt odavamalt kui teistes sama suurtes linnades.
Jutud sellest, et Paldiski on tondilosse täis linn, kus tänavatel ulub vaid tuul, ei vasta kindlasti enam tõele: paljud kolemajad on lammutatud, mitmed vanemad ehitised eeskujulikult korda tehtud.
Mis räägib Paldiski kahjuks?
Vene keelt mittekõnelevale Paldiskihuvilisele võib tunduda pisut pelutav tõsiasi, et vaid neljandik linna 4020 elanikust on eestikeelne, kolm neljandikku muu, peamiselt venekeelne. Tegelikkuses see fakt aga igapäevaelu ei sega.
Suuremaks probleemiks võib saada see, et paljud linnadele omased mugavused ei ole veel kättesaadavad: kogu võõrvõimu aja keelutsoonis asunud linn alles jõuab teistele järele. Samas on areng pidev ja kohalikud kiidavad, et näiteks kaubandus edeneb väga jõudsalt ja kõik eluks vajalik on olemas juba praegu.
Kui kallis?
Kahe-kolmetoaline renoveeritud korter maksab 20 000 kuni 50 000 eurot. Sama suure üürikorteri saab kätte 150 kuni 300 euroga.
Majaomanikuks võib Paldiskis saada umbes 45 000 euro eest, kuid enamasti on tegu tühjade majakarpidega, mis vajavad palju tööd. Elamiskõlbliku maja eest tuleb välja käia vähemalt 75 000 eurot.
Koolid?
Paldiskis tegutseb kolm üldhariduskooli: Paldiski Ühisgümnaasium, Paldiski Vene Põhikool ja Paldiski Põhikool. Samuti tegutseb linnas Paldiski Muusikakool.
Aga töö?
Paldiski suurimateks tööandjateks on kahtlemata linnas asuvad sadamad. Lõuna- ja Põhjasadam tegelevad põhiliselt kaubaveoga, kuid Lõunasadam teenindab ka praamiliine Soome ja Rootsi suunal.
Üldiselt pole Paldiskis tööga aga kiita: tööstusvaldkonnas võib küll rakendust leida, aga väga spetsiifiliste valdkondade esindajatel tuleb suure tõenäosusega loobuda plaanist kodulinnas tööl käia ja vaadata kaugemale: Tallinna või Keilasse.
Päris kindlasti on teretulnud oma ettevõtlusega tegelevad inimesed. Neid koondab Paldiski Ettevõtjate Liit.
Mida vabal ajal teha?
Paldiskis on väga head sportimisvõimalused: selle eest hoolitseb Paldiski spordikeskus. Keskuses saab ujuda, kasutada jõusaali, mängida tennist ja lauatennist. Lisaks tegutseb linnas hulganisti spordi- ja vaba aja veetmise klubisid: J.J. Street tantsukool, jalgpalliklubi FC Majak, võrkpalliklubi, tantsurühm Vikerkaar ja Paldiski Naisteklubi, kus tegeldakse käsitöö, viiuli- ja keeleõpingutega ning osaletakse laulukooris.
Noortele pakub palju organiseeritud tegevust Paldiski Huvikeskus.
Ühiselt tähistatakse linnas perepäeva, jaanipäeva, linnapäeva ja linna spordipäeva.
Kus süüa?
Paldiski-kandi kõige popim toidukoht on poolsaare tipus asuv Pakri Parun. Otse majaka kõrval asuva kohviku muudab väga eriliseks fakt, et see asub 25 meetri kõrgusel pangapealsel ning kohviku akendest avanevad võimsad vaated.
Kiidetakse ka pubistiilis Peetri Tolli Mere tänaval. Kiirtoiduhuviliste rõõmuks tegutseb linnas ka Peetri Pizza.
Midagi veel?
- Paldiski tohutusuur pindala - 102 ruutkilomeetrit - teeb sellest suuruselt teise linna Eestis, kuid elanikke on siin pisut alla 4000 ja need on koondunud kõigest 5,4 ruutkilomeetri peale.
- Kuna vene võimu ajal oli Paldiski suletud sõjaväelinn, leiab siin tänase päevani jälgi Nõukogude armee tegutsemisest. Kõigile avati piirkond taas alles 1994. aastal.
