Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Soojakiirgur muudab suveööd pikemaks

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Gaasisoojendi | FOTO: www.flickr.com

Et terrassihooaega kevadel varem alustada ja see sügisel hiljem lõpetada, võib appi võtta terrassisoojendaja. Kuna poes on nende valik lai, jagame mõningaid näpunäiteid, mida tasuks soojendajat ostes silmas pidada.

Kuigi praegu on soojust kiirgavad, lampi meenutavad postid levinud rohkem välirestoranides, saab neid tegelikult edukalt kasutada ka kodus terrassil, väliköögis, verandal ja rõdul. Peale selle, et seade kütab enda ümbruses õhu mõnusalt soojaks, on sellest abi ka sääskede peletamisel.

Esimene küsimus on kindlasti, kas valida gaasi- või elektrisoojendi. «Gaasiseadme pluss elektrisoojendi ees on selle mobiilsus – gaasil töötava soojuskiirguri saab paigutada sobivasse aianurka ning elektrit pole tema tööks vaja,» kõneles Hansaposti veebikaubamaja tootejuht Kristjan Kull. Ta lisas, et enamasti on seadmel ka rattad, nii et seda saab vajadusel teise kohta viia.

Samas on Kulli hinnangul gaasisoojendi miinus see, et ta võtab palju ruumi. See sobib küll terrassile ja avarasse välikööki, aga mitte madala laega ruumidesse, näiteks verandale. Samuti on gaasiseadme puhul väga tähtis jälgida ohutust – soojendi ei tohi mitte mingil juhul puutuda kokku näiteks varikatuse, päikesevarju või mööbliga.

Kui gaasisoojendi jaoks kodus ruumi pole, võib valida elektrisoojendi. Kulli sõnul sobib väikesesse või madala laega ruumi hubasust ja sooja looma näiteks halogeensoojuskiirgur, millest on arendatud ka lae- ja laualambitaolised variandid.

«Kahjuks aga sobivad Eesti kliimasse soojendamise eesmärgil vaid võimsad seadmed, seega peab elektrisoojendajale jaguma piisavalt võimsust. Näiteks vanas suvilas võib ampreid nappida ning siis on targem eelistada gaasisoojendit,» selgitas Kull. Samuti on elektrisoojendaja jaoks mõistagi vaja elektripistikuid.

Peale selle tuleb otsustada, kui võimsat seadet tarvis on. Kliimakaubamaja juhataja Tanel Mekki sõnul oleneb kõik soojendatavast alast: «Eelkõige tuleks vaadata terrassi: kas see on lahtine või kinnine (klaasidega kaetud), samuti kui suur ja kõrge see on.»

Peale selle soovitab ekspert vaadata, et kiirgur ei jääks  inimestest liiga kaugel – sõltumata võimsusest suudavad nad sooja kiirata üks kuni kolm meetrit.

Kulli sõnul tuleb võimsust planeerides arvestada sellega, et väikesele verandale piisab 1,5-kilovatisest seadmest, keskmise suurusega terrassile oleks aga tarvis juba kolmekilovatist soojendajast.

«Mitte ükski seade ei küta soojaks kogu aeda või ka näiteks kahekümneruudust tuultele avatud terrassi,» rõhutas Kull. «Vajadusel tuleb soetada mitu seadet ja paigutada need terrassi eri otstesse, et suunata kiirgus soojendatavale alale eri külgedest.»  Kui rõdu või terrass on tuulevarjus, piisab tema sõnul enamasti ühest soojendajast.

Tagasi üles