Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Kinnisvaraarendajad tahavad teada, mis teeb eestlasi õnnelikuks

1
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Uusarendus Tallinnas J. Poska tänaval. | FOTO: Scanpix/Postimees/Jaanus Lensment

Kas poleks tore, kui saaks omale kodu valida nii, et sellel oleks kohe olemas kõik unistuste omadused? Tänu arendajate tehtavatele uuringutele ei pruugigi see tulevikus enam kuigi ulmeline olla.

Ajad, mil arendaja lükkas suvalisele põllulapile majakarbi püsti, ehitas selle heal juhul lõpuni valmis ja jättis kõik muu ostja mureks, on ilmselt alatiseks möödas. Praegu panustavad kinnisvaraarendajad üksteise võidu sellesse, et konkurenti paremini läbimõeldud arendusega üle trumbata, ja on taibatud, et rolli mängib selles terviklik elukeskkond. Mida inimesed kodu juures oluliseks peavad, tehakse kindlaks uuringutega.

Nii esitleski möödunud nädala lõpus oma õnneuuringu tulemusi kinnisvaraarendusega tegelev ettevõte Bonava. Uuring tehti kaheksas riigis: Rootsis, Soomes, Taanis, Norras, Saksamaal, Venemaal, Eestis ja Lätis.

Selgus, et kõige õnnelikumad on Eestis oma kodu ja naabruskonna üle 50–60-aastased kaaslasega elavad koduomanikest naised, kõige õnnetumad aga üksikud noored üürikorteris elavad mehed. Õnnelikkuse indeksi sajapunktisel skaalal oli Eesti näitaja 65. Võrdluseks: kaheksast osalenud riigist olid oma kodukeskkonnaga kõige rohkem rahul rootslased, kelle indeks oli 79. Kodukeskkonna juures peavad eestlased kõige tähtsamaks teguriks turvalisust.

Graafika: Alari Paluots

Kogutud andmeid plaanib ettevõte kindlasti uute arenduste rajamisel arvestada, nagu on juba varemgi tehtud. «Nimetatud küsitluste põhjal on seni peamiselt muudetud korterite planeeringuid ning akende asetusi, samuti rõdude ja panipaikade lahendusi ning viimistlusmaterjalide valikuid,» rääkis Bonava Eesti müügi- ja turundusjuht Lauri Laanoja.

Viimase põhjaliku õnneuuringu tulemused aitavad ettevõttel edaspidi paremini kavandada transpordiühendusi ja kergliiklusteid ning pidada hoovide plaanimisel silmas nii sportimisvõimalusi, rohe- ja puhkealasid kui ka mitmesuguseid turvalisuse aspekte.

Laanoja arvates on säärased uuringud vajalikud, sest aitavad tänu paremini plaanitud elamuarendusele tõsta inimeste igapäevast õnnetunnet.

Eeltööd teevad kõik

Mõistagi pole Bonava ainus elamuarendusega tegelev ettevõte, kes enne kopa maasse löömist uurib, mida võimalik koduotsija tahab. Arco Investeeringute juht Tiit Nõu ütles, et nemad usuvad, et kõigile on olemas täiuslik kodu ning selle põhimõtte järgi nad ka elukeskkondi loovad.

«Näiteks sündis meie praeguse arenduse, Kodulahe kvartali idee sellest, et Tallinna linnas ei ole piisavalt looduslähedasi kortermaju, mis oleksid logistiliselt väga mugavas asukohas, aga samal ajal ümbritsetud metsa ja merega,» tõi ta näiteks Stroomi ranna lähedale ehitatavad korterid.

Selleks et teha kindlaks, mida klient täpselt soovib, on Arco Vara teinud fookusgrupi uuringu. Selle põhjal võib öelda, et kodu on eestlasele koht, kus end välja puhata, kus on vaikne ja hubane ja kust välja astudes on võimalik vaba aega veeta.

Uus Maa kinnisvarabüroo analüütiku Risto Vähi sõnul hoitakse silma peal nõudluse ja pakkumise suhtel. «Palju loevad ka statistika ning teadmine, kuidas majandusel läheb, milline on inimeste kindlustunne tuleviku suhtes, kuidas on laenutingimused ning milline on üldse ühe või teise piirkonna spetsiifika. On kohti, kuhu tahetakse rohkem kolida perega, teises kohas on enam üksikuid inimesi või noori, oma elu alustajaid. Loomulikult on olemas klassikalised kallimad ja odavamad piirkonnad,» loetles ta.

Uus Maa teeb arendusotsuseid tervikpildi põhjal: kuna tegemist on kinnisvarabürooga, on neil hea ülevaade, mida klient otsib. «Meil on tugev analüüsipool ning kogenud inimesed, kes tunnetavad muutusi ostjaskonna eelistustes, üldises eluolus ning teavad, millised elukohad võiksid hetke rahastamisvõimalusi arvesse võttes ühele või teisele ostuhuvilisele sobida,» rääkis Vähi.

Ostja on teadlikum

Nõu sõnul on Eesti klient aja jooksul muutunud ma eeltöös põhjalikumaks ja terviseteadlikumaks, mistõttu pöörab ta aina rohkem tähelepanu sportimisvõimalustele, kodu ümbruskonnale ja turvalisusele. «Ka ehitusinfo poolelt oskab klient küsida kvaliteedi ning energiasäästlikkuse kohta,» ütles ta. Seetõttu pole enam väga võimalikki suvalist pärapõrgusse püstitud kodukarpi kliendile maha müüa – seda lihtsalt ei taheta.

Ka Vähi tõdes, et eelistustes on palju muutusi: enam ei rabata lihtsalt ruutmeetreid kokku, hinnatakse oma rahalisi võimalusi realistlikumalt ja märkimisväärselt on ostjale tõusnud kodu ümbritseva keskkonna tähtsus.

«Kodu ei lõppe korteriuksega, vaid see on ka maja ümbrus. Inimesed soovivad tervikut: et nende kodu oleks hästi plaanitud, maja korralik ning kõik asuks sidusas keskkonnas, mis suhestuks ümbruskonnaga. Arendaja peab palju rohkem panustama ja leppima ka sellega, et osa rajatud asju on pigem emotsionaalsed, mille eest alati raha küsida ei saagi. Aga kui sa rajad maja ümber meeldivaid pisiasju – puhkenurgad, haljastus, mõni arhitektuuriline eripära –, siis on võimalus, et ostja tuleb, hoopis suurem,» sõnas ta.

Tagasi üles