Mis oleks, kui koliks... Rakverre? (4)
8. aprill 2017, 19:29
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rakvere linna nime kuuldes kehitavad liiga paljud tuimalt õlgu ja küsivad, et mis seal küll teha peaks olema. Tegelikult on tegemist äärmiselt mitmekülgse ja elava kohaga, mida väikelinnaks nagu nimetada ei tahakski, sest hingelt on Rakvere igal juhul suur.
Miks Rakvere?
Erinevalt paljudest väikelinnadest on Rakverel üks suur pluss: siin on üle Eesti tuntud teater, mis muudab Rakvere hoobilt depressiivsest väikelinnast üheks kultuurilembeste inimeste meelispaigaks. Eriti viimastel aastatel on just kultuur ja kultuurielu edendamine hakanud Rakveret kõige rohkem iseloomustama.
Kui vabariigi algusaastad leidsid Rakvere üsna trööstitust seisust, siis viimase aastakümnega on linn teinud läbi suure arengu: siin ringi jalutades tuleb tõdeda, et tegemist on väga ilusa elukeskkonnaga, eriti silmapaistev koht on linna keskväljak. Iseloomu lisab Rakverele aga väikelinna kohta hämmastavalt suur vanalinna osa.
Mõni aasta tagasi Rakverre rajatud spaa muudab linna veelgi ebatüüpilisemaks väikelinnaks. Kohalikud kiidavad, et sellega koos saabus Rakverre suuremale linnale omane sagin ja aastaringne külalistevool.
Rakvere elanikud on rahul, et linn edeneb ja areneb, eriti hinnatakse seda, et õhus on kogukonnatunnet ja ühtehoidmist.
Mis räägib Rakvere kahjuks?
Rakvere miinusteks on kahtlemata kõik tüüpilised väikelinna puudused. Vabu töökohti pole just liiga palju. Linna väiksus, mis on ühest küljest pluss, on samas ka miinus: privaatsust on vähe ja suure linna meluga harjunud inimesel võib siin lihtsalt igav hakata.
Rakverelased kurdavad, et kaubandusvõrk on kehvavõitu: kui oled uute kevadsaabaste, laste talveriiete või muu spetsiifilise eseme otsingul, võib selguda, et kuna kauplusi pole palju, jääd tühjade kätega ja pead otsinguid jätkama pealinnas.
Ja kuigi linn kasvab ja areneb, ütlevad kohalikud, et jalakäijad on endiselt vaeslapse rollis, sest kõnniteede kuumaastik ei kannatavat mingit kriitikat. Eriti hädas on sellega noored vankritega jalutavad emad.
Kui kallis?
Kinnisvara on Rakveres väikelinna kohta pigem kallimapoolne. 2–3-toalised korterid maksavad 40 000 – 80 000 eurot, paar tükki jäävad ka alla- ja ülespoole seda hinnavahemikku. Sama suure üürikorteri saab umbes 250 euro eest kuus, üüripakkumisi on turul aga üsna vähe.
4–5-toalise renoveeritud maja eest tuleb välja käia 120 000 – 150 000 eurot.
Koolid?
Rakveres on kuus üldhariduskooli: Rakvere põhikool, Rakvere gümnaasium, Rakvere reaalgümnaasium, Rakvere täiskasvanute gümnaasium, Rakvere eragümnaasium ja Rakvere vanalinna kool.
Kutseharidust saab omandada Rakvere ametikoolis, kus saab muu hulgas õppida tisleriks, kokaks, majutusteenindajaks, IT-süsteemide spetsialistiks ja autotehnikuks.
Kõrgharidust pakuvad Tallinna Ülikooli Rakvere kolledž ja Lääne-Virumaa Rakenduskõrgkool. Esimeses saab õppida sotsiaal- ja alushariduse pedagoogiks. Teises näiteks sotsiaaltööd, ärijuhtimist, majandusarvestust ja kaubandusökonoomikat.
Aga töö?
Tööga on Rakveres aga nii, nagu igas teises väiksemas linnas: spetsialistidel võib erialase rakenduse leidmisega keeruliseks minna. Tänu teatrile ja muudele kultuuriga seotud asutustele ja ettevõtmistele on siin pisut rohkem selle valdkonna ametikohti kui väikelinnale omane, aga kohti vabaneb harva.
Suurimad tööandjad on Rakvere Lihakombinaat, Pihlaka Kondiiter ja puiduettevõtted nagu JELD-Wen ja Stora Enso.
Mida vabal ajal teha?
Rakvere linnas vaba aja sisustamisega probleeme ei teki. Igapäevaselt saab seda teha teatris, kinos ja spordiasutustes ning linna ümbruses asuvatel terviseradadel sportides. Perega saab vaba aega veeta spaas sulistades.
Rakveres armastatakse korraldada igasuguseid üritusi ja festivale, laiemale avalikkusele on ilmselt tuntud kolmel korral peetud Punklaulupidu ja üle aasta korraldatav Baltoscandal, meeste tantsupidu ja kindlasti Ööjooks. Iga aasta juunikuus tähistatakse Rakvere linna päevi – see on suurejooneline põhjalikult organiseeritud ettevõtmine.
Ja muidugi saab aega veeta arvukates kohvikutes. Melu puudumist ja igavust Rakveres kindlasti karta pole vaja.
Kus süüa?
Söögikohtadest Rakveres puudus pole, väikese linna kohta on häid kohti üllatavalt palju ja midagi leiab siit igaüks.
Lastega peresid rõõmustab kindlasti Rohuaia kohvik, kus mõnusad toidud ja mängunurk eraldi ruumis, kus asub ka kaks neljakohalist söögilauda. Pere maiasmokkadele meeldib kindlasti Pihlaka pagariäri.
Sushi-sõpradel on eelmisest aastast suisa valikuvõimalus: head, kuigi küllaltki erinevat sushi't pakuvad nii vanas turuhoones asuv Ocean Sushi kui ka spaa läheduses paiknev Sushi Tiger.
Kes otsib võimalust kallimaga romantilist õhtut veeta, peaks kindlasti proovima Aqva Spa restorani Fiore. Sõpradega dringile tasub minna samas majas asuvasse sohvabaari Fresco. Mõlemaks puhuks sobib aga kindlasti ka keskväljaku läheduses asuv Art Cafè.
Ja kindlasti tuleb Rakveres proovida Grillersi burgereid, mille suurepärasusest on rääkinud Mihkel Raud. Selle burgeri pärast, muide, sõidetakse kohale pealinnastki.
Midagi veel?
- Viimastel aastatel on Rakvere pälvinud rahvusvahelist tähelepanu linnakunstnik Teet Suure alternatiivsete jõulukuuskedega: neid on valmistatud näiteks vanadest akendest ja muudest taaskasutusmaterjalidest.
- Rakvere ordulinnus näib eemalt vaadates väljasurnud kohana, aga tegelikult on see suurepärane meelelahutus arvukate põnevate ajaveetmisvõimalustega, mille käigus saab põhjalikult tutvuda keskaegse eluoluga.
- Rakvere teater asub endises Rakvere mõisas.