Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Millistel juhtudel on korteri vuntsimiseks vaja eriluba?

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Remont. | FOTO: Erakogu

Korteri remontimisel tuleks end alati kurssi viia seadustega, sest neist kõrvale hiilimine võib heal juhul päädida rahatrahviga, halvemal juhul aga maja kokkuvarisemisega.

Viimistlustööde tegemiseks, nagu tapeedi vahetamine, seinte värvimine või põrandakatte paigaldamine, ei ole üldjuhul mingit luba vaja. Kui aga remont tähendab kahe korteri ühendamist, kandvate vaheseinte lammutamist või tehnosüsteemide muutmist, on kindlasti luba vaja.

Millist luba või teatist täpselt vaja oleks, saab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna peaspetsialisti Ülle Reidi sõnul uurida ehitusseadustiku lisadest.

«Kui tabelis on ümberehitatava hoone kohta, mille ehitisealune pind on 20–60 ruutmeetrit ja kõrgus üle viie meetri, märge «ehitusteatis», tuleb see kohalikule omavalitsusele ka esitada,» selgitab peaspetsialist. Reidi soovitab korteri ümberehitamisel abi küsida näiteks kohaliku omavalitsuse spetsialistilt.

Ehitusteatis kehtib Reidi sõnul kaks aastat pärast selle esitamist, täiendavate nõuete esitamist või ehitusprojekti heakskiitmist. Kasutusluba on tähtajatu, ehitusluba kehtib viis aastat: «Põhjendatud juhul võib ehitusloa kehtivuseks sätestada ka pikema tähtaja,» selgitas Reidi.

Domus Kinnisvara kutseline maakler Kaupo Mõttus tõi elulise näite: «Kui korteriomanik soovib oma ühetoalises korteris, mis asub 1969. aastal ehitatud viiekorruselises monteeritavatest raudbetoonpaneelidest majas, ühendada köögi elutoaga ning laiendada koridori arvelt vannituba, on vaja esitada ehitusteatis koos asjakohase projektiga.»

Mõttuse sõnul loetakse sellist tüüpi hoonetes kandvateks osadeks kõik vaheseinad ning kuna köögi avamiseks on vaja vaheseina ava lõigata, ei tohi seda ilma kooskõlastamata teha. «Teada tasub ka seda, et ehitusprojekti peab koostama litsentsitud arhitekt või insener,» selgitab ta.

Peale eeltoodud toimingute tuleb oma tegevus ka dokumenteerida ning remondi lõppedes tuleb esitada kasutusteatis.

Eesti Korteriühistute Liidu Lõuna regiooni esinduse juhataja Dagmar Mattiiseni sõnul ei tohiks unustada, et tuleks teavitada ka korteriühistut ja naabreid. «Nõusolekut on vaja, kui plaanis on eemaldada või asendada kandvaid seinu, torusid või radiaatoreid,» toonitas ta.

Mittekandva seina lisamisel või eemaldamisel ehitusteatist koos asjakohase projektiga vaja ei ole. Kui kandvaid konstruktsioone ega hoone tehnosüsteeme ei muudeta, on vaja enamasti vaid asjakohast eskiisi. Samuti ei ole vaja sel juhul oma tegevusest teada anda naabritele või korteriühistule. «Seadus küll naabrite ega korteriühistu teavitamist mittekandvate seinte eemaldamisel ette ei näe, kuid mina soovitan korteriühistuga siiski suhelda,» märkis Mattiisen, lisades, et mittekandvatel seintel võib olla samuti oluline roll hoone konstruktsioonis.

Mõttusel oli varnast võtta ka teine näide korteri ümberehitamisest, kus korteriomanik soovis ehitada oma kolmetoalisesse korterisse elektrikerisega sauna. «Kuna ühtegi kandvat või jäigastavat konstruktsiooni tegevuse juures ei muudetud, piisas kohalikule omavalitsusele andmete esitamise teatisest,» sõnas ta. «Juurde tuleb lisada lihtsalt asjakohane eskiis ja selgitused.» Teatise alusel täiendatakse ehitusregistris korteri andmed, selgitab maakler.

Matiiseni sõnul tuleks sauna ehitamine alati korralikult läbi mõelda. Ta teab rääkida juhtumist, kus saun oli ehitatud korteri magamistuppa, kuid keegi ei olnud mõelnud niiskuse levikule. «Üks levinud pättus, mida inimesed näiteks oma vannitoas teevad, on see, et paigaldatakse põrandaküte ja vesi võetakse siugtorust. See viib aga küttesüsteemi tasakaalust välja,» selgitas ta.

Naise sõnul on korteri ümberehitamisel kõige olulisemad korralik eeltöö, seaduste tundmine ning korteriühistuga suhtlemine. «Varem või hiljem tuleb kandvate vaheseinte eemaldamine välja. Sellega, et korteri lagi üks hetk mõtlematuse pärast pähe kukub, ei tasu riskida,» manitses spetsialist.

Peale selle on ebaseaduslik ehitustegevus ka rahaliselt karistatav. «Ehitusloata ehitamise eest, kus ehitusluba oli nõutav, karistatakse kuni 300 trahviühikuga (1200 eurot – toim),» toonitas ehitus- ja elamuosakonna peaspetsialist Ülle Reidi.

Tagasi üles