Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Mis oleks, kui koliks... Jõgevale?

1
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Jõgeva raudteejaam. | FOTO: Toomas Huik/Postimees

Peaaegu kaheksakümmend aastat tagasi mõõdeti selles linnas Eesti külmarekord, milleks oli –43,5 ºC. Tegu on ka luuletaja Betti Alveri ja helilooja Alo Mattiiseni sünnilinnaga. Lisaks huvitavatele faktidele peidab Jõgeva endas aga veel palju põnevat.

Miks Jõgeva?

Jõgeva linn on suurepärane koht kodu rajamiseks noorele, kes on alustamas iseseisvat elu. See asub ülikoolilinnast vaid 30-minutilise rongisõidu kaugusel ning on madalate kinnisvarahindadega. Seega, isegi Tartus koolis või tööl käies on võimalik elada tegelikult Jõgeval.

Tõestuseks, et kõik noored Jõgevalt minema ei page, on näiteks see, et suur hulk Jõgeva linna elanikke – kokku 799 inimest – on vanuses 23–33. Kokku elas tänavu 1. jaanuari seisuga Jõgeva linnas 5305 inimest.

Jõgeva kasuks räägib ka see, et transpordiühendus suuremate linnadega on väga hea. Rongiga saab mugavalt nii Tartusse kui ka Tallinna.

Just raudtee on tegelikult põhjus, miks asulast linn sai. Jõgeva küla tekkis Pedja jõe äärde küll juba muinasajal, kuid linnaks sai ta tänu Tapa-Tartu raudtee ehitamisele 1870. aastatel.

Jõgeval on olemas kõik eluks vajalik: lasteaiad, koolid, poed, haigla ja isegi kohtumaja. Tegu on linnaga, kus emad julgevad saata algklassilapse üksinda kooli või poodi, muretsemata, et midagi juhtub. Seal on vaikne, roheline ja turvaline.

Jõgeva asub Pedja jõe ääres. Foto: Sille Annuk Postimees

Mis räägib Jõgeva kahjuks?

See, et väikelinnas on puudus töökohtadest on ilmselge. Teiseks Jõgeva miinuseks on see, et kinnisvarahinnad on küll madalad, kuid vabu kortereid ja maju kohalike sõnul pigem napib.

Valvel olles võib leida endale suurepärase hinna ja seisukorraga korteri, kuid suurt valikut kahjuks ei ole. Ühe kohaliku sõnul kuluks Jõgevale ära mõni uusarendus, sest turgu oleks.

Lisaks sellele võib väikelinn jääda mõne jaoks liiga vaikseks ja rahulikuks.

Kui kallis?

Renoveeritud 2–3-toaline korter maksab Jõgeval umbes 15 000 eurot. Võrdluseks – Tartus maksab sama suur korter umbes neli korda rohkem.

Üürikortereid (2–3 tuba) on kinnisvaraportaalis hetkel vaid üks, hinnaga 190 eurot. Keskmise suurusega elumaja (4–5 tuba) saab endale Jõgeval soetada aga 50 000 euroga.

Jõgeva külmasammas. Foto: Kristjan Teedema/Tartu Postimees

Koolid?

Jõgeval asub kolm kooli: Jõgeva Põhikool, Jõgevamaa Gümnaasium (riigigümnaasium) ja Jõgeva Täiskasvanute Keskkool.

Suure osa õpilaskonnast moodustavad teiste omavalitsuste õpilased, kes peale Jõgeva ümbruses asuvate algkoolide ja põhikoolide lõpetamist jätkavad õpinguid Jõgeval.

Aga töö?

Jõgeva maakonnas tegeldakse valdavalt põllumajandusega. Ka kohalike sõnul leiab endale kõige kiiremini töökoha just selles vallas. Edukamad põllumajandustootjad on Torma Põllumajandusosaühing, Sadala Piim OÜ ja Härjanurme Mõis OÜ.

Oluline koht on põllumajandussaaduste töötlemisel. Tuntud on ASi Põltsamaa Felix tooted, ASi Scanola Baltic toodetud Olivia toiduõli ja piimaühistu E-Piim Põltsamaa Meierei juustutooted. Kalandusega tegelevad Peipsi Kalatööstus ja OÜ Kalameister.

Jõgeva linnavalitsus otsib praegu näiteks väärteomenetlejat.

Jõgeva bussijaam Foto: MARGUS ANSU POSTIMEES

Mida vabal ajal teha?

Jõgeval on küll Betti Alveri muuseum, noortekeskus ning koorid ja rahvatantsurühmad, kuid ujulat, teatrit,  piljardi- või bowling'u-saali ega uhket kino Jõgevalt kahjuks ei leia.

Kohalike sõnul ongi Jõgeva üheks miinuseks see, et vaba aja veetmise võimalusi kipub seal vähe olema. Kultuurikeskuses saab küll aeg-ajalt filme vaadata ja kontserte kuulata, kuid enamasti sõidavad jõgevalased kultuuri nautimiseks siiski ülikoolilinna.

Rõõmustada tasub aga neil, kes peavad lugu spordist. Spordihoones on jõu-, maadlus-, pallimängude- ja aeroobikasaal ning ka staadion on väga heas korras. Linnast leiab palju spordiplatse ja mänguväljakuid.

Festivalidest on olulisemad ilmselt Betti Alverile pühendatud luulepäevad, külmalinna talvefestival, Alo Mattiisenile pühendatud muusikapäevad, linnapäevad, naiste tantsupidu ning mootorratturite kokkutulek Jõgevatreff.

Naiste tantsupidu. Foto: Kristjan Teedema / Tartu Postimees

Kus süüa?

Jõgeval saab nii kiirtoitu kui ka hõrke praade. Ühe kohaliku sõnul külastatakse enim kohvikut Panther ja Saksa pubi. Viimane on populaarne just nädalavahetuseti, sest siis astuvad seal lavale Eesti tuntud artistid.

Armas ja perekeskne toidukoht on kohvik Ateljee. Omapärase interjööriga kohvikus võib aeg-ajalt kuulda ka elavat muusikat

Kohvikus Ateljee pakutakse soodsaid koduseid toite. Foto: Kohvik Ateljee Facebook

Midagi veel?

  • Jõgeval on sündinud Eesti üks omanäolisema loominguga poetesse Betti Alver ning muusik Alo Mattiisen.
  • Tavaks on saanud see, et Eesti jõulurahu kuulutatakse advendiajal välja just Jõgeval.
  • Jõgeval mõõdetud külmarekordit sümboliseerib Jõgeva linna piirile rajatud külmasammas.

Varem selles sarjas ilmunud:

Mis oleks, kui koliks... Viljandisse?

Mis oleks, kui koliks... Haapsallu?

Mis oleks, kui koliks... Võrru?

Mis oleks, kui koliks... Prangli saarele?

Mis oleks, kui koliks... Narva?

Mis oleks, kui koliks... Kuressaarde?

Tagasi üles