Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Kinnisvaraekspert: korterite kiire hinnatõus ei tähenda buumi

1
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Kortermaja. | FOTO: Postimees

Jaanuaris kasvasid korterite hinnad eelmise aastaga võrreldes lausa 16 protsenti. Veebruaris toimus küll kuueprotsendiline langus, kuid hinnatõus on sellest hoolimata suur. See ei tähenda aga tingimata buumi.

Maa-ameti andmetel tehti veebruaris Tallinnas 679 korteritehingut. Aastataguse ajaga võrreldes jäi tehinguid küll kahe protsendi võrra vähemaks, kuid siiski võime öelda, et tehingute arv on üsna kõrgel tasemel. Seda seetõttu, et koduostjate kõrval teevad jõudsalt tehinguid ka kinnisvarainvestorid, kes soetavad kortereid üürileandmiseks. Erinevatel hinnangutel on korteritehingutest 10–20 protsenti investorite päralt.

Hinnad tugevas tõusus

Suur nõudlus, mis peegeldub tehingute arvus, kergitab ka hindu. Tallinna korteritehingute jaanuarikuist hinnatõusu võib nimetada lausa hullumeelseks. Nimelt kasvasid korteritehingute hinnad aasta esimesel kuul eelmise aastaga võrreldes lausa 16 protsenti.

Veebruaris tehingute hinnatõus pisut taltus, nii et Tallinna korteritehingute keskmine hind oli 1714 eurot/m². See on mullusest «kõigest» 10 protsenti ülevalpool. Sellist tõusu võib igal juhul nimetada üsna kiireks hinnakasvuks.

Foto: KV.EE

Kas buum on tagasi?

Siit kerkib ühtlasi ka küsimus, kas oleme taas kinnisvarabuumis, kus hinnad kasvavad meeletu kiirusega, et sealt siis suure kolinaga alla kukkuda?

Siiski on kiire hinnatõus pisut petlik. Hinnad peegeldavad korteriturul tehtavate tehingute hindu. Tehingutesse on aga hoogsalt lisandunud uusi kortereid, mille hinnad on turu keskmisest märksa kõrgemal. Uute korterite osakaal kogutehingutes on kasvanud isegi juba kolmandikuni.

Nii on Tallinna keskmise hinna kiire kasv tingitud uute korterite tehingute osakaalu suurenemisest, mitte kinnisvara väärtuse kiirest kasvust.

Vaadates korterite hinnamuutusi vanuse lõikes, mis võiks märksa paremini peegeldada kinnisvara väärtuse kasvu, näeme, et Tallinna korterite hinnad on kasvanud aastatagusega võrreldes pigem kolm kuni kuus protsenti. Seda võib pidada mõõdukaks kasvuks, mis näitab, et turu ülekuumenemisest oleme kaugel.

Prognoosid on positiivsed

Arvestades, et kinnisvara väärtuse kasv on mõõdukas ja samas palgakasv kiire, on kinnisvaraostjate ostujõud pigem kasvamas. Soodsate laenutingimuste kõrval annab see alust arvata, et positiivsed toonid korteriturul jätkuvad. Nii prognoosime kõrget tehingute arvu jätku ja mõõdukat hindade kerkimist.

Tagasi üles