Kinnisvara müües ei tohi asju ajada mitme maakleriga korraga

Anna-Liisa Mets
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Püüa piirduda ühe maakleriga.
Püüa piirduda ühe maakleriga. Foto: SCANPIX

Kui plaanid müüa kinnisvara, tasuks asju kas ise ajada või valida välja üks kindel maakler. Kui müügiga tegelevad mitu maaklerit korraga, tekitab see ainult probleeme.

Kuigi teadlikkus kinnisvaratehingutest on aastatega kasvanud, usub osa müüjaid jätkuvalt, et mitme kinnisvaramaakleri palkamine võimaldab kinnisvara müüa kõrgema hinnaga.

Kinnisvaraturg pakub hulgaliselt näiteid, isegi selliseid, kus ühe ja sama maja või korteri müügiga tegeleb kuni seitse kinnisvaramaaklerit. Loogika sellise otsuse juures on tavaliselt järgmine: mitmed kuulutused püüavad rohkemate ostjate tähelepanu, mistõttu suureneb ka tõenäosus vara kiiremini ja kõrgema hinna eest müüa, kirjutab Ingmar Saksing LVM Kinnisvara blogis

Praktika näitab aga vastupidist – selline lähenemine toob üldjuhul kasu asemel kahju. Siin on kaheksa põhjust, miks mitme kinnisvaramaakleri palkamine vähendab pakkumise usaldusväärsust ja seeläbi ka kinnisvara müügihinda.

1. Sama korteri või maja pakkumistes on esitatud eksitavaid andmeid.

Seda nii pindala, müügihinna kui ka muude näitajate osas. Lisatud näide, kus Tartus Tammelinnas müüvad ühte ja sama maja viis erinevat kinnisvaramaaklerit. Ruutmeetrihinnad jäävad vahemikku 191–722 eurot. Pindala on seejuures 256–964 m² ning erinevate kinnisvaramaaklerite andmetel on selles majas 6–8 tuba.

Kuigi üks nendest pakkumistest võib olla detailideni korrektne, eelistavad potentsiaalsed ostjad siiski pakkumist, kus esitatud info on usaldusväärne.

2. Sama korteri või maja pakkumistes on esitatud eksitav info müügiperioodi ja ehitusaasta kohta.

Erinevate pakkumiste puhul võib müügiperiood olla erinev nädalates, kuudes või aastates. Samas pakkumised, kus ühel juhul on südasuvistel piltidel kesksel kohal jõulukuusk ning teisel kinnisvaramaakleril paistab südatalvel aknast roheline tagaaed, on kindlaks ohumärgiks ostjatele. Lisatud näite puhul on eksitav ka maja valmimisaasta, mis erinevates pakkumistes erineb kümne aasta võrra!

3. Selgusetus, kes konkreetset maja või korterit tegelikult müüb.

Kokkulepitud korteriga tutvumine võib osutuda pettumuseks, kui kohapeal selgub, et vaatama tuldi erinevate maakleritega taas sedasama objekti. Eksitavana võivad seejuures mõjuda erinevad fotod eri perioodidest, pinnaandmed või isegi andmed korruse kohta.

Loomulikult võib palgata ennast esindama mitu advokaati või maja ehitama kolm ehitusfirmat, ent kui üht ja sama korterit või elamut müüb samal ajal mitu kinnisvaramaaklerit, tuleb müüjal võtta selgelt koordineeriv roll. Vastasel korral tuleb leppida turu keskmisest madalama müügihinnaga.

4. Mitmed sarnased pakkumised võivad viidata objektiga seotud puudustele.

Päris kindlasti tekitavad sarnased pakkumised samades kanalites ostjates küsimusi. Sagedasem küsimus seondub märkimisväärse ostu puhul puuduste või keerukusega, sest ainult keerulist või rasket tööd palgatakse tegema mitu spetsialisti.

Mitmed sarnased kinnisvarapakkumised jätavad ostjatele mulje, et objektil on suuri puudusi või on seda keeruline müüa, mistõttu peab selle müügiga tegelema mitu maaklerit.

5. Sama pakkumise erinev müügihind.

Erinev müügihind võib olla tingitud eri kokkulepetest maakleritasu suhtes, eri aegadel müüja erisugustest ootustest või ka erinevatest müügitingimustest.

Ostja esimene eelistus on vaieldamatult odavaim ostuhind, kuid tegelikud asjaolud, näiteks müüja soov soetada sobiv korter või tavapärasest suurem laenujääk sageli sellist hinnakokkulepet sõlmida ei võimalda.

6. Selgusetus, kellega kokkulepe sõlmida.

Kinnisvaraturul järjest laialdasemalt leviv praktika, kus pakkumise juurde on märgitud korteri või maja müügistaatus, võib ühel pakkumisel olla lubav, teisel aga mitte. Kellega kokkulepe sõlmida või kas see on üldse saadaval, tekitab paljudes ostjates küsimusi.

7. Arusaamatu müügistaatus.

Samal ajal mitme maakleri pakutav objekt võib olla pakkumises erinevate staatustega. Näiteks kas broneering tähendab seda, et teine kinnisvaramaakler on korterile ostja leidnud ning helistamine ja vaatama minek oleks raha ja aja raiskamine või oodatud on ka teised pakkumised?

8. Segadus mitme ostusoovi korral.

Kuidas lahendatakse olukord, kui ühest ja samast pakkumisest on huvitatud kahe erineva maakleri kliendid ning mõlemad on valmis pakkumist samadel tingimustel aktsepteerima?

Kuna suuremate portaalide otsingutulemusena võib juhtuda, et sama objekti pakkuvate kinnisvaramaaklerite müügikuulutused kuvatakse järjest, siis suur ühe ja sama objekti kuulutuste arv mõjub potentsiaalsele ostjale hoopis eksitavana.

«Seega on valitud strateegia mõju müügitulemusele pigem negatiivne ning tekitab segadust või vähendab pakkumise usaldusväärsust.

Parima tulemuse saavutamiseks tuleks müüjal teha põhjalik eeltöö ja valida välja üks kinnisvarafirma ning konkreetne kinnisvaramaakler, kellega soovitud kvaliteediga teenuses kirjalikult kokku leppida. Selline lähenemine hoiab kokku müüja aega ning tagab parima võimaliku müügihinna,» kirjutab Saksing. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles