Lugejad arutlevad: kasutatud asjade ostmine - poolt või vastu?

Anna-Liisa Mets
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Postimees/Scanpix

Eelmisel nädalal juhendasime, milliseid kodukaupu ei peaks kunagi uuena ostma. Lugejatelt tuli teem kohta üsna palju tagasisidet ja arvamused taaskasutuse suhtes üleüldse jagunesid laias laastus pooleks.

«Mulle ei meeldi teiste kasutatud asjad ja seega peab kõik uus olema. Liiatigi sellist mööblitükki nagu minul vaja oleks vanasti ei tehtud ja nüüd pean ise joonised tegema. Laste riietega on see lugu, et väikestele leidub küll kaltsukates ühte koma teist, aga suurematele mitte ja pealegi pole sellist aega, et kõik kaltsukad igapäevaselt läbi joosta. Teiseks ei saa ma tunnetuslikult kanda riideid, mida on keegi kunagi kandud ja kui ma eelmist omanikku ei tea, siis asja selga panna ei saa. Kodutehnika kasutatud - no way! Ma pole nii rikas, et osta odavat asja. Pealgi pole kasutatud asjal garantiid ja teiseks jälle see, et tekitab kõhedust tuua koju asi, mis on olnud kunagi kellegi teise käes. Taimevahetuse ja varjupaiga looma võtmise poolt olen aga küll. Minu koer on pärit varjupaigast,» kirjutab üks lugeja.

«Rääkimata sellest, kui paljud inimesed kaotavad töö ja sissetuleku, kui ainult kasutatud asju osta. Jah, teooria on hea, aga vat tegelikkuses ei kuku vist kõik nii hästi välja...» lisab teine.

«Olen suur taaskasutuse fänn.Põhjuseks on nii keskkonna kui ka raha säästmine. Loo lõpus oli küsimus, mida ma ei ostaks kasutatuna. Kindlasti ihupesu ja sukki ning voodipesu - selles suhtes tekib sisemine tõrge,» arvatakse aga vastukaaluks.

«Tänapäeva inimene on tarbimise ori. Ma parem oman ühte hea firma kleiti (see võib olla ka taaskasutus), kui kapitäis H&M omasid, mis peale esimest pesu rändab prügikasti. Sama on mööbliga. See tänapäeva mööbel koosneb papist, papist ja veel kord papist. Mina eelistan täispuitu. Seega ostan ma ka oma mööblitükid taaskasutusest. Tõsi ta on, seda oma peab otsima, seisukorda ja hinda arvestama jne aga ma olen enne ilma kapita, kui et ostan selle IKEAST,» toetab teda teine.

«Meil pole kaltsukast midagi võtta. Ei ühtegi kombekat lapsele ega isegi püksipaari. Vaja ikka poodi minna. Kirbukat minu teada ka siin pole,» toob aga sootuks uue külje mängu üks lugeja. Ka mitmed teised tõdevad, et taaskasutaksid hea meelega, kui oleks võtta kauplusi või nendes pakutav vastaks ootustele. 

«Paljud kasutatud asjad on minu meelest ülehinnatud,» tõdeb üks lugeja.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles