Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Kasulik teada: millisel kortermaja korrusel on kõige parem elada

1
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Kortermaja | FOTO: Mailiis Ollino/Pärnu Postimees

Miks eelistavad inimesed vanemates kortermajades vahepealseid korruseid, aga uutes kortermajades just viimast korrust?

Paar päeva tagasi kirjutas Danske Banki ettevõtete panganduse direktor Tõnu Vanajuur Postimehes ilmunud arvamusloos, et pangas töötades on ta teada saanud, et parim korter asub mitmekordse maja keskmise korruse lõunaküljel ja otsaseinast kaugel. Sellise korteri elaniku jätab nimelt külmaks läbitilkuv katus, soojustamata vundament, rõskust õhkav kelder ja läbipuhuv otsasein.

Aivar Kaljulaiu sõnul, kes on Arco Vara elamispindade maakler, näitab statistika tõesti, et vanemates kortermajades eelistatakse vahepealseid korruseid, mitte esimest ega viimast. Kaljulaiu hinnangul see uutes kortermajades aga nii ei ole.

«Kui vanemates majades tekib hinnaerinevus sellest, et esimest ja viimast korrust peetakse külmemaks, siis uusarendustes ei ole mitte mingit vahet, kas korter asub esimesel korrusel, viimasel korrusel, maja otstes või maja keskel,» selgitab Kaljulaid. Tema sõnul kehtivad uusarendustele nii karmid nõuded, et kommunaalkulud ei olene korteri asukohast majas.

«Praegused ehitusnormid võimaldavad püstitada vaid A-, B- ja C-energiaklassiga kortermaju. Energiaklass saavutatakse välispiirete ehk põranda, katuse ning välisseinte soojapidavusega. Sageli on kortermaja esimeseks korruseks parkimiskorrus, mille lagi peab olema soojustatud. Oma osa mängivad kindlasti ka kogu maja ulatuses paigaldatavad kvaliteetsed avatäited ja sundventilatsioon,» kinnitab Kaljulaid.

Mehe hinnangul on uute kortermajade puhul kallimad ja tahetumad hoopis kõige kõrgemal korrusel asuvad korterid: «Iga järgneva korruse puhul lisab samasuguse toalisuse ja planeeringuga korterile hinda see, mida rohkem tekib juurde avarust ja privaatsust. Eelistatakse kõrgemaid korruseid, kust võib näha nii Tallinna vanalinna, merd kui ka metsa. Viiendast korrusest allpool näed oma korteri aknast enamasti kas naabermaja või varjavad päevavalgust puud.»

Kaljulaiu sõnul algab näiteks Kodulahe elamupiirkonna alumiste korruste hinnatase 1950 eurost ruutmeetri kohta, viimaste korruste hinnatase ulatub aga isegi 2500 euroni ruutmeetri kohta.

Tagasi üles