Tallinnas on ligi 600 lao- ja tootmishoone pakkumist. Kui esialgu tundub nagu jaguks kõigile midagi sobivat, siis tegelikult ei pruugi äriks vajaliku pinna leidmine olla üldse nii lihtne, kirjutab Arco Vara äripindade maakler Reimo Simsalu.
Sisuturundus
Tootmispindade suur pakkumine ei kata tegelikke vajadusi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lao- ja tootmispindade juures peetakse kõige olulisemaks logistiliselt häid asukohti, kuhu on sujuv ligipääs suurte autodega. Suuremad tootmised ongi seetõttu liikunud Tallinna ringtee lähistesse tehnoparkidesse, mille eeliseks on just hea logistika ida-lääne suunal või näiteks Muuga ja Paldiski sadamate poole.
Eraldi võiks välja võiks tuua ka Tallinna satelliitlinnad nagu näiteks Keila, mille muudab atraktiivseks tööjõu olemasolu, pealinna lähedus ning loomulikult Paldiski sadam.
Nõutakse lihtsat ja funktsionaalset
Arhitektuuriliselt on eelistatud lihtsad ning funktsionaalsed tootmishooned – kõrged laed, suured väravad ning suured avarad pinnad võimalikult väheste kandepostidega ruumi keskel. Sageli on tootmishoonetesse sisse ehitatud olmeruumid ning väikesed kontorid.
Kuna ärid on tänapäeval mitmekülgsed ja erinevatel tootjatel on väga erinevad vajadused, siis on nõudmised pindadele seinast-seina. Mõnele piisab tootmiseks tuhande ruutmeetrisest pinnast, teine vajab jällegi kordades suuremat. Sama käib tehniliste tingimuste kohta.
Näiteks metallitootjad soovivad suure põranda kandevõimega ning telfritega ruume, millel oleks avarad väravad veokitele. Samuti on neile oluline suur elektrivõimsus. Komplekteerijatel aga puudub telfrite järgi vajadus. Neile on oluline, et pind oleks soe ning hästi valgustatud ja ka tõstetud põrandaga.
Uute tootmispindade arendajad püüavad olla klientide nõudmiste osas väga paindlikud. Nii näiteks ehitatakse Tartu maantee ääres asuvas Rukki Tehnopargis hooneid nii-öelda rätsepatööna täpselt kliendi vajadustele vastavaiks.
Rasketootmisel on omad nõuded
Kui lihtsamad logistikakeskused või laohooned võivad sisuliselt asetseda elamupiirkonnas siis rasketootmisega see nii lihtne ei ole. Keemiatööstuse rajamiseks on vaja teatavat kaugust elamutest ning erinõuete järgimist jäätmete töötlemisel ning hoiustamisel. Arvestama peab tootmisel eralduvate gaasidega ja kindlasti tuleb tähelepanu pöörata müratasemele.
Tulevikusuund on sinnapoole, et tootmine liigub pigem linnast välja ja ei ole haruldane, et endisest tootmispiirkonnast on saanud või saamas elamu või äripiirkond. Mõned head näited on praegune Telliskivi loomelinnak, mis kunagi oli Kalinini tehas või endine Noblessneri laevatehas, mille territooriumil on täna juba elamuarendus.
Lao- ja tootmispindade ruutmeetri keskmine hinnatase jääb vanadel amortiseerunud pindadel 2-3 euro piirile ja uutel kaasaegsetel pindadel 4-5 euro juurde.