Kui veel mõned aastad tagasi põdesid keskealised paarid pärast laste suureks kasvatamist ja kahekesi jäämist sageli tühja pesa sündroomi, siis tänaseks on see minevikuks saamas.
Tühja pesa sündroom on minevik: täisealised lapsed keelduvad kodunt lahkumast
27. mai 2016, 13:08
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
USAs Pew uuringukeskuse läbiviidud uuringust selgus, et esimest korda enam kui saja aasta vältel eelistavad noored täiskasvanud pigem jääda vanematekoju kui et kolida pärast koolide lõpetamist kas üksi või partneriga kokku elama, vahendab New York Post.
2014. aastal elas 32,1 protsenti 18-34aastastest ameeriklastest oma ema ja isaga. 31,6 protsenti elas elukaaslase või abikaasaga.
On üsna tõenäoline, et vahe suureneb edaspidi veelgi. Uuringurühma juht Richard Fry ütleb, et tõenäoliselt on sellise muudatuse peamiseks põhjuseks noorte soovimatus end enne 30ndate eluaastate teist poolt kellegagi püsivalt siduda, üksi elamist ei saa paljud aga endale majanduslikult lubada.
Võrdluseks: 1960. aastal elas 62 protsenti 18-34aastastest täiskasvanutest juba kaaslasega ja vaid 20 protsenti nende eakaaslastest vanematega. Sestpeale aga on kodust lahkujate arv kogu aeg langenud.
Üksi elab praegu vaid 14 protsenti vastavasse vanuserühma kuuluvatest täiskasvanutest. 22 protsenti vanuserühmast ei sobitunud ühtegi kategooriasse.
Tõenäoliselt on üks säärase muudatuse põhjustajaist haridus: 18-34aastased bakalaureusekraadita täiskasvanud elavad suurema tõenäosusega vanematekodus kui nende kõrgharidusega eakaaslased.
Teiseks mõjutajaks on 2008. aasta majanduslangus, tänu millele ei saa paljud vanemad endiselt toetada oma laste kodunt väljakolimist.
Samuti on noortel, ka kõrgelt haritutel, sageli raske leida esimest töökohta, sest igal pool nõutakse eelnevat töökogemust. Nii ei jäägi neil muud üle kui elada küllalt hilise eani vanematega ühe katuse all.