Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Esimese ühise kodu soetamine

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Esimene ühine kodu. | FOTO: Living4Media

Kui suhe kallimaga on nii kaugel, et ööd veedetakse enamjaolt teineteise embuses emma-kumma kodus, kerkib ilmselt peagi päevakorda see ilus-hirmus mõte lõpetada raharaiskamine kahe elukoha peale. Mida peaks arvestama, et kokkukolimist mõne aja möödudes mitte kahetseda, millele mõelda esimest ühist kodu luues?

Esimene ühine kodu | FOTO: Living4Media

Tunnete teineteist juba mitu kuud ja aina raskem on vaba aega eraldi veeta. Tema hambahari on juba leidnud tee sinu vannitoakappi ja peagi saabuvad ka riided, sokid-sukad ja lemmikvideomängud. Kokkukolimise mõte tundub armas – aga kas te ka tegelikult selleks valmis olete? Kas kolida kokku tema või sinu elamisse või soetada hoopis uus kodu, mis vastaks mõlema ootustele? Et tagantjärele poleks vaja tunnistada, et otsused said tehtud ülepeakaela või järelemõtlematult, annavad esimese uue ühise kodu soetamiseks professionaalset nõu Martin Vahter 1Partner Kinnisvarast ja Ingmar Saksing LMV Kinnisvarast.

Rääkige omavahel. Hea küll, oletegi otsustanud selle omamoodi hirmutava mõtte teoks teha ja kokku kolida. Nüüd on vaja kaaslasega maha istuda ja arutada, mida kumbki teist esimeselt ühiselt kodult ootab. Tegelikult ongi nüüd käes teie esimene päris proovikivi, sest põhiküsimus pole mitte ainult kodu asukohas või värvitoonides, ennekõike on vaja paika panna see, millisena näete ühist tulevikku. Kui erinevad või sarnased teie mõtted tegelikult on?

Mida te päriselt tahate? Mis on teile tähtsam, kas looduslikult ilus asukoht või linnamelu? Kas armastate igal õhtul üritustel käia või eelistate hoopis metsas jalutada? Kui üks soovib ühte ja teine teist, on esimene konflikt käega katsuda. Muidugi võib juhtuda, et leiate ühise keele ja kolite linna lähedale maale kohta, millega on hea transpordiühendus. Samamoodi on aga võimalik, et kompromissi on raske, kui mitte võimatu leida, selle asemel olete sunnitud tõdema, et teil pole plaaniski teineteise soovidega arvestada. Kui tahate siiski koos kodu luua, peate olema suutelised kokku leppima, tundes samas mõlemad, et olete lõpplahendusega täiesti rahul.

Koht leitud, mis edasi? Kui olete enam-vähem otsustanud, kas korter peaks asuma linnas või maal, hipsterite hulgas või luksuslikus elurajoonis, järgnevad palju maisemad küsimused, mis vajavad arutamist. Kui suur tohib teie korter olla, et jõuaksite ja tahaksite seda üleval pidada? Kas koduga tuleb kaasa ka parkimiskoht vähemalt ühele autole ja on see teile üldse tähtis? Kas plaanite lähiajal pere juurdekasvu, soovite ühte või mitut last? Kui need küsimused on omavahel läbi arutatud, teate mõlemad veidi rohkem, mis tegelikult teisel peas mõlgub ja kuhu näete oma ühist elu kulgevat.

Kui miski on äärmiselt tähtis ... On palju (pisi)asju, mida su kallim sinust veel ei tea. Esimest ühist kodu luues selgub nii mõndagi. Kui leidub asju, millest sa pole nõus korteri puhul loobuma, või vastupidi, mis sulle kohe kindlasti ei sobi, siis jää endale kindlaks. Kui sa ei taha elada esimesel korrusel, sest kardad paaniliselt vargaid, siis nii kallimale ütlegi. Kui tahad terrassi, aga kardad kõrgust, räägi sellest aegsasti, sest pärast korteriostmist pilvelõhkujas on juba hilja. Peaaegu õige – aga ikka mitte päris õige – korteri ostmisel pole mõtet, ja mitmest väiksest asjast, millele pererahu huvides järele annate, võib hiljem kujuneda suur tüliõun.

Põhjalik eeltöö. Enne kui asute ühist kodu ostma, tehke põhjalikku eeltööd. Lisaks paljudele muudele asjadele tuleb silmitsi seista ka kummagi majandusliku olukorraga. Nüüd on aeg avada vastastikku oma rahakotirauad ja seal ringi sobrada, et kumbki saaks aru, millised on teise igakuised sissetulekud, senised väljaminekud ning püsivad kohustused. Kas kord kuus pangalaenu tasumiseks ikka piisab raha? Siinkohal pole mõtet pilti paremaks luisata, sest muidu leiad end näppupidi potipõhjast. Kui ühise kodu soetamiseks tuleb võtta laenu, uurige laenunõustajalt, kas teil on üldse lootust seda saada.

Võtke arvesse kõik kulud. Tervikpildi saamiseks kasutage n-ö  helikoptervaadet ning pange kokku kõik elamispinna soetamise ja haldamisega seotud kulud: laenuvõtmine, notaritasud, riigilõivud, tagatiseks mineva kinnisvara hindamisaktid jms. Teisalt ka tulevase koduga seotud hilisemad kulud, nagu selle ülalpidamine, kommunaalmaksed, kulud muudele teenustele (telepilt, netiühendus jms). Vaadake tõele näkku ja olge ausad, kas teil on üldse lootust endale unistuste kodu lubada.

Arvestage elustiili. Kui teil tuleb otsustada, kas osta näiteks ahi- või keskküttega korter, mõelge oma elustiilile. Kodulembeste inimeste puhul pole ahiküte ilmselt probleem, aga kui armastate palju ringi rännata ja veedate kodus vähe aega, tasuks otsida midagi sellist, mis nõuab võimalikult vähe hooldust ja panustamist.

Eelistage uut. Kui raha on täpselt nii palju, et korteri saab kätte, aga remondiks enam ei jagu, siis oleks mõistlik soetada küll uus, aga siiski mitte äsja valmis saanud korter. Nimelt on korteritel, millel juba olnud vähemasti üks omanik, tavaliselt hinna sees nn kohtkindel mööbel: köögi oma, sageli osa vannitoa sisustusest jms. Päris uue korteri puhul tuleb kõik ise soetada ja kui lüüa kokku ainuüksi köögitehnikale ning mööblile kuluv raha, moodustab see üsna soliidse summa.

Mõelge enne ostu ka müügile. Ühist kodu planeerides on vaja läbi mängida kõik stsenaariumid. Mõelge soetatava kinnisvara müügile veel enne selle ostmist, sest pole välistatud, et teil tuleb sellest loobuda kiiremini, kui arvata oskate. Muidugi ei tähenda see ilmtingimata, et üks teist kaotab töö ja te ei saa enam lubada endale pangalaenu või natuke liiga suurt kodu, kuigi ka nii võib minna. Aga sageli muutuvad meie enda soovid ja vajadused arvatust hoopis kiiremini. Näiteks kolitakse maakodusse, tehakse selleks suuri kulutusi, aga mõne aja pärast selgub, et uus töökoht asub hoopis teises linnas. Maamaja tuleb maha müüa, aga katsu sa kogu sellesse investeeritud raha tagasi saada. Seega hinnake oma uue kodu müügivõimalust algusest peale realistlikult.

Kommentaar: otsustavaks saab asukoht

Hiljuti Tartusse esimese kodu ostnud elukaaslased Raiko ja Gerly räägivad, et esmane tingimus oli neile kesklinna lähedus. «Otsisime korterit, mis ei nõuaks suuri ümbertegemisi ja remonti, aga peamine tingimus oli asukoht, alles seejärel tulid korteri ja maja seisukord,» räägib Gerly. Seetõttu käis paar vaatamas ka vanemates puitmajades asuvaid kortereid, aga kui nende seisukord oli ikka tõesti vilets, jäi tehing hoolimata heast asukohast katki.

Vähem tähtis polnud noortele ka keskkütte olemasolu. «Ahikütte puhul eeldasime, et oleks olemas lisaküttevõimalus. Leidus kortereid, mida küttis ainult ahi või siis ainult õhksoojuspump, aga viimase lahenduse peale me Eesti kliimas välja minna ei tahtnud,» meenutab Gerly. Muid olulisi tingimusi nad tulevasele elupaigale ei seadnud. Gerly tunnistab, et väga hea pakkumise korral oleksid nad kaalunud ka põhjalikku remonti vajavat eluaset, aga ühtki sellist varianti neile ette ei sattunud.

Tagasi üles