Äsja avaldatud Keskkonnaministeeriumi uuringu kohaselt on on füüsilisest isikust erametsaomanike arv viie viimase aastaga küll kasvanud, kuid füüsilistele isikutele kuuluva metsaomandi kogupindala näitab vähenemise tendentsi. Ometi peaks eestimaalased suhtuma aktiivsemalt metsamaasse, kui investeeringuobjekti, millest on pensionieas palju abi, kirjutab Arco Vara vanemmaakler Agur Tammistu.
Keskkonnaministeeriumi andmetel kuulub näiteks Rootsis füüsilisest isikust metsaomanikele 58, Soomes 45 ja Eestis langeva trendina 30 protsenti metsamaa kogupindalast, kusjuures Eesti füüsilisest isikust metsaomanikud on juriidilistest omanikest ligikaudu kaks korda vähemaktiivsed oma metsi majandama.
Siit nähtub, et meie võrdlus Skandinaaviamaadega, kus metsa peetakse heaks pikaajaliseks investeeringuks, ei kannata kriitikat. Ometi võiks paljude inimeste jaoks metsamaa olla tasuvamaks pensionisambaks kui investeerimine vähese tulukusega pensionifondi, kuna mets teatavasti kasvab ka siis, kui majandus langeb või fondivalitsejad ei oska riske jagada.
Tõsi, mets võib nõuda algul lisakulutusi ja saab raieküpseks kümnete ja kümnete aastate pärast, kuid selle aja jooksul saab omanik ise oma vara kontrollida ja lõpuks võtta pensionilisa või kindlustada oma lastele majanduslikult parem tulevik.
Kes pelgab metsamaa soetamisega kaasnevaid hoolduskulusid, siis neid aitab vähendada kuulumine metsandusühistutesse, kus jagatakse kasulikku infot metsade majandamisest. Samuti on füüsilisest isikust metsaomanikel võimalik saada metsamajandamiskavade koostamiseks ja metsa uuendamiseks siseriiklikke metsandustoetusi.
Välismaalaste huvi maa vastu Eestis
Üleasustatud Lääne-Euroopas teatavasti metsamaid napib ja sealsed era- ning juriidilised investorid on suunanud pilgud meie suunas. Hiljuti pöörduti Arco Varasse näiteks Saksamaalt – potentsiaalne investor on valmis Lõuna-Eestis ostma kuni 5000 hektarit kinnistuid maa uuesti metsastamiseks, et kindlustada endale muretumat pensionipõlve. Eeskätt huvitaksid ostjat kinnistud ilma metsata, kuid ta on valmis soetama ka metsamaid. Loomulikult ei ole sellisele soovile vastavaid pakkumisi ühelgi kinnisvarafirmal tagataskust võtta, aga kellel on huvi müüa, võtke palun meiega ühendust.
Kuidas maad soetada?
Kui tekib soov alternatiivset pensionisammast luua, siis oleks mõistlik alustada põllumaa soetamisega, et sinna metsa istutada. Tänased noored saaksid rahulikult mõned aastakümned majandada ja siis vajadusel vilju lõikama hakata, ilma et pensioniiga ära oodata, mis seadusega nihkub aina kaugemale ja kaugemale.
Kuidas siis leida sobilik maatükk? Müügipakkumiste otsimisega ei pruugi sihile jõuda, selleks tuleks kasutada kinnisvaraspetsialistide abi. Meie poole pöörduvad paljud kinnistute müüjad sooviga analüüsida maatükkide võimalikku ostjate sihtgruppi ja kinnistu parimat kasutusala.
Arco Varas haldab metsa – ja põllumaade müüki kõige paremini Aivar Kaljulaid, kellel on nii ostu – kui müügihuvilistest andmebaas ja loomulikult ka vastavad teadmised.
Siiani on olnud ostuhuvi peamiselt odavate põllumaade ostmiseks ja seda eesmärgiga maa hoolitsemise eest toetusi saada. Metsaostu huvi on ka olemas, selleks otsitakse raieõigusega kinnistuid, kus võetakse lubatud kogus metsa maha ja seejärel kas müüakse odavalt edasi või jäetakse lihtsalt „lattu seisma“.
Loodetavasti saabub aeg, kus kunagi kinnisvaraarenduseks ülesostetud põllumaad, mida ei ole jõutud täis ehitada, oma õige, loodusliku sihtotstarbe tagasi saavad.
Küsimuste/lisainfo soovi korral, võtke ühendust agur.tammistu@arcovara.ee